- Reset +

" Lugupeetud ja väärikad - president annetab 99 teenetemärki", Õhtuleht, 5. veebruar 2015

05.02.2015

Mattias Tammet

Eile avalikustas presidendi kantselei nimekirja nendest inimesest, kes saavad riigile, ühiskonnale ja rahvale osutatud teenete eest tänavu enne vabariigi 97. aastapäeva riikliku autasu.

Kõrgeima autasu ehk Riigivapi teenetemärgi saavad Euroopa Komisjoni kahekordne asepresident Siim Kallas (I klass), endine peaminister Andrus Ansip (II klass) ja ametist lahkuv õiguskantsler Indrek Teder (III klass).

Välismaalastest antakse autasu näiteks kauaaegsele endine Rootsi pea- ja välisministrile Carl Bildtile, keda Ilves tunnustab Valgetähe I klassi teenetemärgiga. Maarjamaa Risti I klassi autasu saab WWW looja, Briti teadlane Tim Berners-Lee. Maarjamaa Risti II klassi ordeni aga endine Euroopa Liidu digivolinik ja Hollandi poliitik Neelie Kroes, kes kiitis digivo-linikuna mitu korda Eesti IT-arenguid ning tõi meid ülejäänud Euroopale eeskujuks. Muu hulgas oli Kroes ka presidendi poja, Luukas Ilvese ülemus, kui viimane Euroopa Liidus praktikal oli.

Valgetähe II klassi autasu saab kirjandusteadlane ja semiootik Mihhail Lotman. Valgetähe autasu teenisid ära veel näiteks koorijuht Hirvo Surva, muusik ja helilooja Vaiko Eplik. Ka Svjata Vatrast tuntud Ukraina päritolu muusik Ruslan Trochynskyi pär-jatakse Valgetähe teenetemärgiga. Trochynskyi on eesti ja ukraina rahvakultuuri ja -muusika tutvustaja, kes ühtlasi on vahendanud Eestis kogutud annetusi Ida-Ukrainale.

Teenetemärgid said ka kaks kaitsepolitseinikku. President premeerib nii Arne Hassi kui ka Toomas Õmblust Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga ilma pikema avaliku põhjenduseta.

MAIDO SAAR: olen sõnatu, ma ju tavaline inimene

«Ma olen praegu sõnatu. Nii kõrget autasu pole ma veel kunagi saanud ja see paneb mind küll mõtlema, et mille eest nüüd mind just välja on valitud,» imestab tantsuisa Maido Saar, kui kuuleb Õhtulehe ajakirjanikult, et teda on Valgetähe III klassi teenetemärgiga pärjatud.

«Ma olen ju tavaline inimene, teinud oma tööd südamega, nagu teisedki inimesed. Oh, ma olen täitsa sõnatu,» ütleb Maido, et ta pole ju millegi eriliselt suurega hakkama saanud. Ta on XIX tantsupeo «Puudutus» pealavastaja, laste ja noorte tantsuseltsi Lee asutaja ja kunstiline juht, kes on loonud ligi sada eestiainelist tantsu. Selle peale, et ju mängis ikka teenetemärgi saamisel oma osa ka möödunudaastane üldtantsupidu, ütleb Maido: «Mina olen ainult üks persoon, nimi, kes on sinna kõige ette pandud. Tegelikult on selle töö taga ju tuhanded inimesed. Tantsu- ja laulupeo protsess on tegelikult väga pikk ja raske, alguse sai see juba 2011. aasta sügisel. Ei ole seal ainult mina üksi - mul olid ju abilised, dirigendid, koorijuhid, tantsupedagoogid ja õpetajad, kes teevad maakohtades oma tööd.» Ta tunnistab, et teenetemärk on tulnud tänu neile kõigile. «Ma ei tea, kui kõrgele seina ma pean selle riputama,» muigab Maido ja ütleb veel kord, et selline tunnustus paneb teda ohkama. Heas mõttes.
Katharina Toomemets

RUSLAN TROCHYNSKYI: panen märgi sinna, kus on süda - rinda!

«Me tegime just Madisega (ansambli Svjata Vatra akordionimängija Madis Pilt - K. T) proovi, kui Toomas Sildam presidendi kantseleist helistas ja ütles, et ma selle märgi saan. Tegime parasjagu uut lugu, mis on seotud Ukraina ja maailmarahuga,» räägib ansambli Svjata Vatra solist Ruslan Trochynskyi (pildil), keda pärjatakse tänavu Valgetähe V klassi teenetemärgiga. «Mis tunne mul on? Muidugi ma olen uhke!» ütleb Ruslan ja tunnistab, et tegelikult on teenetemärk siiski tervele ansamblile Svjata Vatra. Möödunud aastal tegid nad Ukrainas heategevust, viies võitlejatele sooje riideid, ravimeid, esmaabitarbeid. Seal anti ka kontserte, millega koguti raha lastele, pagulastele ja Ukrainat kaitsvatele sõduritele. «Loomulikult on väga tähtis, et Eesti riik hindab inimesi, kes seda riiki armastavad. Ma olen väga tänulik ka kõigile inimestele, kes toetasid Ukraina heaks peetud kontserti ja aitasid korjata raha, mille me abivajajatele viisime.» Ruslan kinnitab, et panustab ka edaspidi Ukraina toetusesse kahe riigi - Eesti ja Ukraina -nimel. Ruslan ütleb, et talle meeldib väga, kuidas Eesti president Ukraina eest hoolitseb. Vabariigi presidendi teenetemärk on Ruslanile esimene, kuid ta loodab ja usub, et mitte viimane. Kuhu ta selle aga paneb, kui lõpuks kätte saab? «Eks ikka sinna, kus on süda, rinda,» ütleb Ruslan. «Ma tahan tänada kõiki inimesi, kes toetavad Svjata Vatrat, kes toetavad Ukrainat ja tahavad, et maailmas valitseks rahu.» Samuti on tal hea meel, et riik, kuhu ta oma elus palju panustanud on, annab talle selle eest ka midagi tagasi.
Katharina Toomemets

ÜLLAR SAAREMÄE: teenetemärgi saamisega ei saa elus arvestada

«Muidugi tuli teenetemärk üllatusena. See pole ju asi, millega saab elus arvestada nagu pensioniga, et ükskord tuleb,» naerab Üllar Saaremäe (pildil), kes sai Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvimisest teada ajakirjaniku kõne peale. «Hommikul helistas mulle Postimees, äratuskella asemel -mul oli vaba hommik - ja siis ma olla öelnud: «Püha taevas!»,» muigab Üllar. «Mul on teenetemärgi üle siiralt hea meel, eriti selle seltskonna tõttu, kellega ma koos üles olen loetud. Need on kõik väga auväärsed inimesed.» Teenetemärgi teenis ta tegevuse eest näitleja, lavastaja, Rakvere teatri näitejuhi ja punklaulupeo eestvedajana. Üllar meenutab, et punklaulupeo idee sai alguse aastaid tagasi «Vargamäe kuningriigi» esietenduse järelpeol, kus osales ka 30pealine koor Hirvo Surva juhtimisel. «Nagu koorilauljatel kombeks, hakatakse pidudel ikka laulma. Ma siis mõtlesin, et õpetaks neile ühe punklauluja vaataks, kas nad saavad selle kahevõi kolmehäälseks ajada. Polnud mul vaja eriti pingutada - Hirvo seadis hääled ära ja lauldi üks Villu Tamme lugu, mida ma tsiteerida väga ei taha, see on üsna roppude sõnadega,» naerab ta. Et tookord lugu lahedalt kõlas, tuligi Üllaril mõte teha terve punklaulupidu. «Hirvo ütles, et see pole üldse mõeldamatu. Tookord jäi see sinnapaika. Siis rääkisin sellestJaanus Rohumaale, kes oli sel ajal presidendi kultuurinõunik. Tema ütles: «See on nii vinge projekt, tee ära!»,» meenutab Üllar. Kuid ka siis ei hakanud ta veel pidu plaanima. Mõne aja pärast helistas Jaanus uuesti ja küsis, et millal pidu toimub - tema tahab selle presidendi kalendrisse kirja panna. «Ütlesin -7. juunil! See oli ka mu poja 16. sünnipäev. Pärast seda läksin linnavalitsusse ja ütlesin, et tahaksin sellist asja teha.»
Katharina Toomemets

NARVA MAKETI MEISTER FJODOR ŠANTSEV: lõpuks on minugi panust märgatud

1944. aasta 6. märtsil maatasa pommitatud Narva oma kätega maketikujul üles ehitanud Fjodor Šantsev (55) panust kodulinna ajaloo talletamisel tunnustab president Toomas Hendrik Ilves Valgetähe medaliga. «See on tõesti väga meeldiv uudis, olen sellest juba kuulnud,» tunnistas Šantsev eile pärastlõunal rahulolevalt. «Lõpuks on minugi tagasihoidlikku panust märgatud ja see teeb muidugi rõõmu.» See, mida Šantsev tagasihoidlikuks panuseks nimetab, pole reaalsuses sugugi mitte väike konstruktsioon, vaid 15 x 8 meetri suurusel pinnal laiuv ja 490 hoonest koosnev detailne makett. Kunagise barokkpärlina tuntud Narva ilust annab vähendatud koopia suurepärase ettekujutuse. Meistriteose looja tunnistab, et iga viimase kui puu ja põõsa valmis meisterdamiseks siiski aega ei anta - seoses maketile koduks olnud Narva raekoja rekonstrueerimisega peab ainulaadne ehitis lähiaastatel asukohta vahetama. Kuhu osade kaupa kolib ja kus ta jälle kokku pannakse, ei oska Šantsev praegu parima tahtmise juures öelda. «Praegusest ruumist, mis kuus aastat tagasi linna maketi kokkupanekuks eraldati, saab tulevikus konverentsiruum, ning raekotta seda enam kindlasti tagasi ei tooda, siin pole lihtsalt ruumi,» räägib kuldsete kätega minilinnaehitaja. «Kui talle lõpuks ikka mingi kindel koht leitakse, pole praeguse maketi taastamine teab mis aeganõudev töö. Kui aga võtta arvesse minu teisigi plaane, millest praegu võiks nimetada Kreenholmi ja Sillamäe maketeerimist, läheks mul kindlasti staadioni suurust platsi vaja.» Makettide ehitamisega tegi Fjodor Šantsev algust 20 aastat tagasi, kui töötas lasteaias. Tema käe all valmisid laste keelekümblusprogrammi ilmestamiseks maketid Eestis sümboli tähendust omavatest ehitistest: Kaarli kirik, Niguliste kirik, Paks Margareeta, Pikk Hermann ja teised. Alles pärast neid keskendus meister Narvale, mille kunagisest ilust vaid vähestel aimu oli. Euroopa minilinnade ühingu juht, kes Vana-Narva maketiga tutvumas käis, tunnistas, et sellesarnast tänaseni mitte säilinud linna maketti Euroopast naljalt ei leia. «Ega selle eelseisva kolimisega maketi näitamisele ju lõppu tule,» kinnitab Šantsev. «Saate seda praegu veel näha vanas kohas raekojas ja loodame, et tulevane koht saab olema veel suurem ja parem. Tulge kindlasti ja veel kord suur tänu tähtsa tunnustuse eest!»
Juhan Haravee

Pime naine saab aumärgi oma sünnipäeval

«See uudis oli ikka kerge šokk küll,» tunnistas Eva Kirillova (pildil), 7iaastane pime naine, kes täna kuulis ajakirjanikelt: president on otsustanud talle anda Punase Risti teenetemärgi. Mida Eva arvab, et teda tunnustakse selle eest, et ta on oma tegevusega kinnitanud, et ka nägemise kaotanud inimene saab tõhusalt töötada? «Seda peaks ikka nende käest küsima, kes mind sellele tunnustusele esitasid. Minu elus on olnud töö, töö ja veel kord töö,» kostab Eva, kes saab presidendilt teenetemärgi 23. veebruaril, kui ta tähistab 72. sünnipäeva. 36 aastat tagasi meningiidi tagajärjel nägemise kaotanud Eval kulus pimedusega kohanemiseks paar aastat. Pärast seda on ta teinud pimedate süsteemis muljetavaldavat karjääri: alustas tööd harjavabrikus ja pensionile läks möödunud aasta novembris Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu esimehe ametikohalt. Samuti on ta teinud kogu elu paljudes ühingutes ühiskondlikku tööd. «Mulle on eluaeg meeldinud inimestega tööd teha,» ütleb Eva. Enne pimedaks jäämist töötas ta koolis kunstiõpetajana. Tegemised ei lõpe ka pensionile jäädes, jätkuvad loengud üliõpilastele ja arstidele, palju tuleb teha kirjatööd. Samuti loodab Eva, et tal jääb rohkem aega lähedastele: emale, lastele ja lapselastele. Iseenesestmõistetavaltjätkub ka õppimine, sest nagu ütleb Eva - täiskasvanuna pimedaks jäänud inimesel tuleb seda teha elu lõpuni. «Kui ta soovib muidugi võimalikult iseseisvalt hakkama saada. Mina soovin, mulle ei meeldi, kui mind poputatakse.»
Silja Paavle

KERSTI NÜÜD: saan aumärgi tiimitöö eest

Piusa kordoni koerajuht, piirivalvevanemkonstaabel Kersti Nüüd saab presidendilt Kotkaristi. Ta on teenistuskoeraga Aron edukalt osalenud nii ebaseaduslike piiriületajate tabamisel, salakauba avastamisel kui ka eksinud inimeste otsimisel. Nüüd sai teenetemärgist teada hommikul metsas koeraga patrullides. «Väga ilus ilm oli,» muigab Nüüd. «Helistati, sooviti õnne. Ma ei saanud üldse aru, mille pärast. Mõtlesin, et mul on kümme aastat täis, äkki selle pärast.» Helistajaks oli tuttav, kes oli presidendi nimekirja lugenud. «Veidi piinlik,» kirjeldab Nüüd oma tundeid. «Ega ma siis üksi tööd ei tee. See on suures osas tiimitöö.» Ühtlasi ajab Nüüd osa aust belgia lambakoera Aroni kraesse. «Küps koer, viieaastane,» ütleb ta. Aron ongi tema esimene teenistuskoer. «Koerajuhiks hakkamine oli suur unistus.» Muus osas oli koerajuhi eilne päev tavapärane. Kuigi koer on juba viiene, kulub osa tööajast ikka õpetamisele. «Õpetamise ajal peab premeerima, sest tööl ei ole koera jaoks kuigi palju aega,» sõnab Nüüd ja selgitab, et kui mõni inimene koos üles leitakse, tuleb eelkõige ju temaga tegelda.
Mattias Tammet

HILLAR METS: kui nägin mustvalgel, siis uskusin

«Mulle helistas Urmas Nemvalts, kes on mu hea sõber ja kellega me aegajalt ikka jutustame. Ta teatas mulle asjast ja mina mõtlesin siis, et huvitav - 1. aprilli ma tean! Kas on mingisugune naljapäev, mida ma veel ei tea? Ebareaalne,» räägib kauaaegne Eesti Päevalehe karikaturist ja illustraator Hillar Mets (60), kes arvas esiti, et talle Valgetähe V klassi teenetemärgist teada andnud sõber teeb nalja. «Üllatus oli maksimaalselt suur! Siis ma läksin netti ja vaatasin mustvalgelt, siis juba natuke uskusin.» Hillar selgitas, et karikaturist on juba oma ameti poolest skeptilise mõtteviisiga, seades kõike kahtluse alla ja seepärast ei tahtnudki tal riikliku autasu saamine kuidagi pähe mahtuda. «Huumoriinimene muutus kuidagi tõsiseks ja härdameelseks. Tõepoolest on väga suur au selles listis olla. Mul on väga hea meel ja mul on täna väga uhke olla.» Et abikaasa ja tütar olid juba kodus tema tunnustusest kuulnud, siis tegi ta esimese kõne oma vanematele. «Minu ema meenutas vanast ajast, et kui mu hiidlasest vanaema kuulis 35 aastat tagasi minu karikaturisti ametist, siis ta ütles, et ega see piltide joonistamine üks miehe töö küll ei ole,» meenutas Hillar naerdes eilehommikust vestlust emaga. «Äkki vanaema kuskilt pilvepiirilt näeb, et seda tööd hinnatakse siiski ka!»
Geidi Raud

MARKO TIIRMAA: pidu tuleb!

Riigikaitseõpetaja ja kaitseliitlane, kohaliku elu edendaja Marko Tiirmaa, EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja, kes on samas Kaitseliidu Valga maleva kaplan ja annab riigikaitseõpetuse tunde nii Otepää gümnaasiumis kui ka Tartu venekeelses Annelinna gümnaasiumis, saab Valgetähe teenetemärgi. Tiirmaa ütleb, et ei saanud esimesest aurahavihjest täiel määral arugi. «Abikaasa saatis keset tööpäeva sõnumi. Ma arvasin, et ta teeb niisama nalja,» muigab ta. «Mul oli keset tööpäeva nii kiire, et ma ei jõudnud selle üle juurelda.» Varsti helistas aga Tiirmaale ka tema vahetu ülem, Kaitseliidu Valga maleva pealik major Tõnis Org. «Korporatsioonivennad helistavad juba ja küsivad, et millal saab kätt suruma tulla,» ütleb Tiirmaa ja tõdeb, et peab vist midagi korraldama. Kuidas ta teenete nimekiri nii pikaks sai? «Eesti rahval on sellised toredad ütlemised, et kes teeb, see jõuab. Ja et veerev kivi veereb muudkui edasi,» arutleb Tiirmaa. «Kuna ma teen neid kõiki asju suure rõõmuga, siis on mul tekkinud heas mõttes rutiin. Et need tegevused on oma olemuselt üsna erinevat laadi, annab see terviku kokku. Paljud võibolla ei pane kokku seda, et mismoodi võib militaariaga tegelda ja vaimulik olla.» Samas tunnistab ta, et enda jaoks aja leidmine vajas veidi ümberõppimist. «Otsustasin, et ma õhtuti ei tegele tööasjadega, vaid perekonnaga ja sellega, mis mulle südamelähedane on,» räägib Tiirmaa. «Soovitan kõigile! Võtke ette selline asi, et ei võta õhtul läpakat kotist välja, ei hakka meile lugema ja saatma. Tegelge iseendaga. Inimese produktiivsus tõuseb!»
Mattias Tammet