- Reset + PDFPrindi

"President tunnustab kuut pärnumaalast", Pärnu Postimees, 5. veebruar 2015

05.02.2015

President Toomas Hendrik Ilves annab Eesti Vabariigi 97. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele riikliku autasu. Pärnumaalastest pälvivad teenetemärgi Pärnu Postimehe tegevtoimetaja Iira Igasta, talunik Aivar Pikkmets, näitleja Feliks Kark ja kaitsepolitseinik Toomas Õmblus, samuti Pärnust pärit tantsujuht Maido Saar ja teadur Dan Bogdanov.

Valgetähe III klassi teenetemärgi saab Pärnust pärit tantsujuht Maido Saar, XIX tantsupeo "Puudutus" pealavastaja, laste ja noorte tantsuseltsi Lee asutaja ning kunstiline juht.

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvib ajalehe Pärnu Postimees tegevtoimetaja Iira Igasta, kelle tasakaalukusele ja nõudlikkusele on aastaid toetunud Eesti üks suuremaid ja professionaalsemaid maakonnalehti.

Kultuuri- ja kunstielu rikastajatest antakse Valgetähe IV klassi teenetemärk teatri-, tele- ja filminäitlejale Feliks Kargile, kes on teinud kümneid rolle nii Rakvere teatris kui Pärnu Endlas, osalenud filmides ning on suupillimängu traditsiooni hoidja.

IT alalt saab Valgetähe IV klassi teenetemärgi Pärnust pärit informaatikadoktor Dan Bogdanov, Cybernetica teadur, kes juhib privaatsust säilitava arvutussüsteemi Sharemind ja selle rakenduste arendamist.

Ettevõtluse edendajana pälvib Valgetähe V klassi teenetemärgi osaühingu Koonga valla Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets, kes on tunnustatud mahetootja ja kelle pere on talu pidanud 20 aastat.

Kotkaristi IV klassi teenetemärgi saab kaitsepolitseinik Toomas Õmblus, kelle töö kaitsepolitseis Eesti riiki teenides on olnud seotud Lääne-Eestiga. Ta on pikka aega töötanud kaitsepolitseis, praegu on kapo Lääne osakonnas, mille kontor asub Pärnus.

President Ilves annab teenetemärgid üle iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril Rakvere teatris pidulikul üritusel "Eesti tänab".


Meie oma teenetemärgi kavaler


Valgetähe IV klassi teenetemärgi värske kavaler Iira Igasta on Pärnu Postimehe kuldvara, töötanud toimetuses 39 aastat, neist 27 aastat tegevtoimetajana.


Milline oli sinu esimene reaktsioon uudisele, et oled saanud presidendilt teenetemärgi.

Olen väga üllatunud, et mind on märgatud. Enamasti märgatakse ikka pealinna ajakirjanikke.


Mis sulle nende 39 aasta jooksul kõige erksamalt meelde tuleb?

Eks ikka Pärnu Kommunisti muutumine taas Pärnu Postimeheks 1988. aasta jaaniapäeva paiku. Olime üks esimesi lehti, kes oma vana nime tagasi võttis.

Loomulikult ka esimeste arvutite hankimine Taanist 1992. aastal ja kogu toimetuse töö ümberkorraldamine.

Aga ka otseühenduse tekkimine Tartu trükikojaga 1997. aastal, millest alates Pärnu Postimeest Taaralinnas trükitakse.


Kas lehelugeja on nende aastate jooksul muutunud?

Kindlasti. Omal ajal ei julgenud lehetegijaid keegi kritiseerida. Nüüd võib igaüks suvalisel päeval helistada ja oma tusameele meie peale välja valada.

Lugejal on tänapäeval mõistagi ka valikuvõimalused oluliselt suuremad, infokanaleid ja väljaandeid, mille vahel valida, on palju. See paneb mõistagi lehetegijaile täiendava ülesande arvestada rohkem kohaliku lugeja eripära ja soovidega.


Mille üle tunned enim uhkust?

Ikka oma kolme poja ja lastelaste üle.


Kas oled Eesti Vabariigiga rahul?

Olen küll. Eesti rahvas pole minu elu ajal küll kunagi paremini elanud kui praegu.


Küsis Peeter Raidla