Vabariigi President toetab paljusid
organisatsioone ja ettevõtmisi. Mitmete
koostööde ajalugu ulatub aastate taha,
näiteks pärineb kodukaunistamise liikumine
Eestis 1930ndatest.

Mõne algatusega seovad president Ilvest
ka isiklikud sidemed – näiteks
Mulgi Kultuuri Instituut ja Tiigrihüpe,
mille algatajaks Toomas Hendrik Ilves
aastaid tagasi oli.

- Reset + PDFPrindi

Patroon

Eesti Kodukaunistamise Ühendus
Vabariigi Presidendi algatatud kodukaunistamisliikumise eesmärk on elukeskkonna paremaks muutmine ning Eesti üldilme korrastamine. Eesti Kodukaunistamise Ühendus korraldab iga-aastast võistlust "Kaunis Eesti Kodu", mille võitjatele annab Vabariigi President augustikuus üle auhinnad.


Ajalooalaste uurimistööde võistlus Vabariigi Presidendi auhindadele
Eesti Ajalooõpetajate Selts korraldab igal aastal kooliõpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlust, eesmärgiga süvendada noortes ajaloohuvi. Võistlus kuulub Euroopa õpilaste ajalooalaste uurimistööde koostöövõrgustikku EUSTORY (History Network for Young Europeans). Vabariigi President kuulutab võistluse välja kooliaasta alguses ning annab kevadel võitjatele üle auhinnad.


Eesti vabatahtlike tunnustamisüritus
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse korraldatav tublide Eesti vabatahtlike tänuüritus, kus tunnustatakse ja tutvustatakse vabatahtlikku tegevust. Igal aastal valitakse aasta vabatahtlikud ning Vabariigi President annab neile üle tänukirjad.


Rahvusooper Estonia
Eesti ärkamisajal, 1865. a Tallinnas asutatud rahvuslikust “Estonia” seltsist kasvas 1906. a välja kutseline “Estonia” teater, praegune üks juhtivaid Eesti teatreid Rahvusooper “Estonia”.


Eesti Meestelaulu Selts
Eesti iseseisvuse taastamise ajal asutatud mees- ja poistekoore ühendav Eesti Meestelaulu Selts on algatanud ja korraldab mitmeid olulisi riiklike ettevõtmisi alates riigilipu heiskamise pidulikust tseremooniast vabariigi aastapäeval kuni emadepäeva piduliku tähistamiseni.


Mulgi Kultuuri Instituut
Instituut tegeleb Mulgimaa kultuuri ja mulgi murde uurimise, hoidmise ning edendamisega.


Tiigrihüppe Sihtasutus
Tiigrihüppe programmi eesmärk on tõsta Eesti koolihariduse kvaliteeti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate tõhusama kasutamise kaudu. Programm sai alguse 1996. a, kui toona suursaadikuna Ameerika Ühendriikides töötanud Toomas Hendrik Ilves ja haridusminister Jaak Aaviksoo algatasid mõttevahetuse uute tehnoloogiate kasutamisest koolides.


Noored Kotkad
Noored Kotkad on Kaitseliidu vabatahtlik eriorganisatsioon noormeestele. Isamaaline noorteorganisatsioon õpetab skautlikke oskusi ning põhimõtteid.


Carolin Illenzeeri Fond
Sihtasutuse Carolin Illenzeeri Fond eesmärgiks on raha ja mitterahaliste vahendite kogumine lahingus langenud, teenistuses surnud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste laste toetamiseks. Fond lähtub oma tegevuses hoolivusest ja heast tahtest, selleks, et aidata katta Eesti eest võidelnud kaitseväelaste laste koolituskulud või toetada nende huvitegevust.


"Tagasi kooli" algatuse toetaja
"Tagasi kooli" on Vabariigi Presidendi ja sihtasutuse Noored Kooli algatus, mille eesmärk on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd. "Tagasi kooli" nädalal kutsub algatuse meeskond koolidesse üle Eesti tundi andma ja kogemusi jagama külalisõpetajaid – tegusaid kodanikke, lapsevanemaid, vilistlasi, üliõpilasi ja ka neid, kellel ei ole konkreetse kooliga veel vahetut suhet, ent kes soovivad seda luua.


Lennart Meri Konverents
Lennart Meri Konverents on Põhja- ja Baltimaade üks suurimaid piirkondlikke välis- ja julgeolekupoliitika foorumeid, kus ala juhtivad analüütikud ning ka tegevpoliitikud nii Euroopast kui ka mujalt maailmast tulevad kokku, et arutada olulisi välispoliitilisi küsimusi ja otsida lahendusi aktuaalsetele julgeolekuprobleemidele. Konverentsi korraldavad rahvusvaheline kaitseuuringute keskus ja Lennart Meri Euroopa Sihtasutus. Esimene Lennart Meri mälestuskonverents toimus 2007. aasta märtsis Tallinnas. Alates 2008. aastast kannab üritus Lennart Meri konverentsi nime. President Lennart Meri suri 14. märtsil 2006. Meri oli presidendiametis aastatel 1992-2001.


Eesti film 100
Eesti filmi sünnipäevaks loetakse 30. aprilli 1912 (uue kalendri järgi), mil Tartus kinos Illusioon linastus Johannes Pääsukese esimene filmipala. See oli lühifilm Vene katselenduri Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal, mis toimusid mõni päev varem, 27. ja 28. aprillil 1912. Esimene mängufilm "Karujaht Pärnumaal" valmis 1914. Eesti film 100 olulisemad tegevussuunad on filmiärandi taastamine ja kaasajastamine, võimaluste loomine filmiajaloo uurimiseks ja teadvustamiseks ning Eesti filmi laialdane tutvustamine ja väärtustamine nii kodu- kui ka välismaal. 


XXV FIDE Kongress
Eesti Juristide Liit korraldab 30. maist 2. juunini 2012 Tallinnas tähtsaimat Euroopa õiguse konverentsi – XXV FIDE Kongressi. 2012. aastal on Tallinn ka Euroopa õiguse pealinn. FIDE koondab Euroopa õigusega tegelevaid juristide ühendusi pea kõikidest Euroopa Liidu liikmesriikidest, Norrast ja Šveitsist ning selle eesmärk on arendada ja täiustada Euroopa õigust ja seeläbi Euroopa Liidu tulevikku tervikuna.


Euroopa Noorteparlamendi juubelisession
2012. aasta suvel koguneb Tallinnasse 290 noort inimest rohkem kui 30 erinevast Euroopa riigist. Euroopa Noorteparlamendi võrgustikku kuuluvad keskkooli- ja ülikooliõpilased arutavad ekspertide ja grupijuhtide abiga kümne päeva jooksul nii Eestile kui Euroopale olulistel teemadel. Juubelisessiooni peateemaks on vee roll inimeste elus, mille raames räägitakse nii vee reostusega seotud probleemidest kui veekogude kaitsega seotud valikutest. Noorte ettepanekud jõuavad pärast üritust ka Euroopa Komisjoni lauale.


III Soome-Eesti tantsupidu
17. juunil toimub Soomes Tamperes kolmas Soome-Eesti tantsupidu "Velisinfonia/ Vennassümfoonia". Peol osaleb 5000 tantsijat, pillimängijat ja lauljat, neist pooled Eestist. „Vennassümfoonia" on tantsulavastus kahest rahvast ja kõneleb sellest, kuidas keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kangete meeste kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahel. Koos leitakse, et kahel rahval on palju ühist - armastus oma maa ja mere vastu, ilusad naised, mehised mehed, kuum saun ja palju sarnaseid sõnu. Sünnib arusaam, et kahe kauni maa inimesed peavad kuuluma ühte, moodustades koos karge Põhjamaa rahva. Soome-Eesti III tantsupeo korraldavad Folklore Suomi Finland ry ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Koostööd teevad ka Eesti Rahvatantsukeskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Suomen Nuorisoseurojen Liitto.


Eesti Skautlus 100
2012. aastal tähistatakse Eesti skautluse 100. juubelit, mille auks toimuvate ürituste seas on üheks olulisemaks juubelilaager Järvamaal Tagametsas. President Toomas Hendrik Ilvese skauditee sai alguse 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides New-Jersey eesti skaudiüksuses. Eesti esimesed skaudiüksused alustasid tegevust 1912. aastal Pärnus. Skautlus levis Eestis kiiresti ja Teise maailmasõja eelsesse aega jääb mitu suurlaagrit, neist suurim mitme tuhande osalejaga. Aktiivselt osaleti ka rahvusvahelises skautluses ja nii oli Eesti üks Skautide Maailmaorganisatsiooni asutajaliikmeid 1920. aastal. Seoses Eesti okupeerimisega 1940. aastal keelustati skautlus Eestis, osalt jätkati tegevust "põranda all". Pagulas-skautlusena jätkus tegevus ka Saksamaal, Rootsis, hiljem Ameerika Ühendriikides ja Kanadas ning veel paljudes maailma paikades võõrsile siirdunud eestlaste eestvedamisel. Eesti skaudiüksused on tegevad veel ka tänapäeval näiteks Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Skautlus taastati Eestis 1980. aastate lõpul. Eesti Skautide Ühing, mille liikmeskond küündib 1500 liikmeni, on tänasel päeval üks suurimaid noorteorganisatsioone Eestis. Maailmas on skaute kokku üle 30 miljoni. Eesti skautluse juubeliaasta juhtlauseks on „Eesti skautlus 100 – seiklusi täis rada!".


Inimõiguste Aastakonverents
Aastakonverents vaatleb erinevaid inimõiguste valdkonna teemasid muutuva maailma kontekstis, seades esiplaanile inimõigused ja julgeoleku ning inimõigused ja interneti. Inimõiguste Instituut on Eesti kõige esimene ja pikaajalisem aktiivselt ning süsteemselt inimõiguste kaitsega tegelev sõltumatu organisatsioon. Instituut asutati 10. detsembril 1992. aastal, rahvusvahelisel inimõiguste päeval. Instituudi asutamise algataja ja esimene patroon oli president Lennart Meri.


Konverents "Privaatsuse ja andmekaitse eetilised küsimused. Globaalsed ja lokaalsed väljakutsed"
Konverentsi eesmärk on käsitleda privaatsuse ja andmekaitse eri aspekte ja probleeme. Konverentsi käigus antakse ülevaade Euroopa privaatsuse kaitse põhimõtetest ja sellega kaasneva õigusliku kultuuri arenemise ajaloost. Kavas on analüüsida Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud andmekaitse reformikava ning sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid nii Eestile kui ka Euroopale kui tervikule. Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Andmekaitse Inspektsioon.


Kodumaa piltide kogumise võistlus
1912. aastal korraldas Eesti Rahva Muuseum esimese kodumaa päevapiltide kogumise võistluse, kus osalesid kutselised ja asjaarmastajatest päevapiltnikud. Sellel oli Eesti fotoloos oluline roll: pöörati tähelepanu kodumaisele pildiainesele, argielu kujutamisele – etnograafilisele fotole, olles suunanäitajaks ka Johannes Pääsukese 1913. aasta pildistamismatkale ning 1913. aastal toimunud kodumaa päevapiltide näitusele, rääkimata muuseumitöötajate hilisematest välitööpildistustest. Kultuuripärandi aasta raames korraldab Eesti Rahva Muuseum taas fotode kogumise võistluse, tähistamaks saja aasta möödumist esimesest võistlusest ning jäädvustamaks elu Eestis sada aastat hiljem. Võistluse eesmärgiks on kaasata inimesi argielu sündmuste jäädvustamisel Eesti erinevates paikades, kuhu Eesti Rahva Muuseumi dokumenteerijad ise ei jõua.


50. Balti Rahvaste Kommerss
50. Balti Rahvaste Kommerss toimus 2013. aasta maikuus Tartus. Balti Rahvaste Kommerss on kord aastas toimuv baltisaksa, Poola, Läti ja Eesti akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide ühisüritus. Kui 1990. aastate alguseni peeti kommersse Saksamaal, siis praegu vaheldumisi Saksamaa, Läti ja Eesti ülikoolilinnades ning selle eesmärk on traditsioonide alahoidmine, hariduse väärtustamine ja omavahelise läbikäimise kasvatamine.


Suur suvine kohtumine. Sõbrad
"Suur suvine kohtumine. Sõbrad" on ERSO traditsiooniline suvekontsert, mis toimub Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku raames.


Rahvusvaheline tudengikonverents "E-health – integration of IT and medicine"
13.–15. septembril 2013 toimus Tartu ülikoolis Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsi ja MUG Estonia korraldatud rahvusvaheline tudengikonverents "E-health – integration of IT and medicine". Konverentsi eesmärgiks on tõsta teadlikkust üha suurenevast vajadusest siduda enam IT ja meditsiini valdkonda ning arutleda e-tervishoiu arengute üle.


Soome lahe aasta 2014
Soome lahe aasta 2014 on Eesti, Soome ja Venemaa ekspertide ühisprojekt, mille eesmärk on välja selgitada Soome lahe ökosüsteemi seisund. Saadud teadustulemusi kasutatakse Eesti, Soome ja Venemaa seadusandlikele võimudele soovituste ja ettepanekute tegemiseks.


Eesti 2.0
Eesti 2.0 on mittetulundusühing, mille eesmärgiks on inspireerida koolinoori valima tulevikku tehnoloogias. Projektide abil tuuakse noorteni erinevaid tehnoloogiaid ja pakutakse välja võimalusi nende rakendamiseks.


Pere- ja töötajasõbralike ettevõtete konkurss
Ajakirja Pere ja Kodu ning ajalehe Äripäev korraldataval konkursil tunnustatakse ettevõtteid, kes väärtustavad head tööõhkkonda ja arvestavad töötajate pereeluga.


Toronto filmifestival Estdocs (aupatroon)
Eesti dokumentaalfilmide festival Kanadas Toronto Tartu Kolledžis tutvustab Eesti dokumentalistikat Põhja-Ameerikas.


Eluloovõistlus “Minu elulugu, minu suguvõsa ja eelnevate põlvkondade lood”
Eesti Kirjandusmuuseumi ja Ühenduse “Eesti Elulood” poolt seoses Eesti Vabariigi 90. aastapäevaga 2008. a korraldatud eluloovõistlus, mille eesmärgiks oli koguda Eesti inimeste elulugusid koos pere, suguvõsa ja esivanemate looga.


Innovatsiooniaasta
Innovatsiooniaasta on uute ideede, loova mõtlemise ja teistmoodi tegutsemise aasta. Kui vanamoodi tegemisest arenguks ei piisa, tuleb teha uutmoodi - targalt ja innovaatiliselt.


“Entrepreneur of the Year” Eesti
Eesti aasta ettevõtja konkurss. Eesti konkursi võitja osaleb rahvusvahelisel World Entrepreneur Of The Year (WEOY) võistlusel Eesti esindajana.


XXVI SELL üliõpilasmängud 2010 (aupatroon)
Regionaalne rahvusvaheline üliõpilaste spordivõistlus, mis 2010. a toimus Tartus. Rahvusvahelisel spordivõistlusel osalevad üliõpilased Soomest, Eestist, Lätist ja Leedust. Mängud said alguse 1923. a ja hiljem muutusid tuntuks SELLi (Soome, Eesti, Läti, Leedu lühend riikide emakeelsete nimetuste esitähtedest) nime all.


JK Jazz Festival
Jazz-muusika festival Kanadas, mis tutvustab Eesti jazz´i ning mille tulud lähevad "Jõekääru" Eesti laste suvekodu toetuseks.


Rahvusvaheline metsa-aasta
2011. aasta on ÜRO poolt välja kuulutatud kui rahvusvaheline metsa-aasta, mille eesmärk on tõsta elanikkonna teadlikkust säästlikust metsa­majandusest, looduskaitsest ja eri metsatüüpide jätkusuutlikust majandamisest. Metsa-aasta väärtustab inimese rolli metsas ja metsa tähtsust inimesele.


XIII Eestimaa suvemängud
Eestimaa suvemängud korraldatakse iga 4 aasta järel. Eestimaa spordimängude korraldamise aluseks on Eestimaa Spordiliidu Jõud arengustrateegia ning koostöö Eesti Kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee, spordialaliitude ja omavalitsustega.