- Reset + PDFPrindi

Sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu põhikiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Sihtasutuse nimi on "Sihtasutus "Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu"" (edaspidi "Kultuurirahastu"). Inglisekeelse tõlkena kasutatakse nime Culture Fund of President of the Republic.

1.2 Kultuurirahastu tegutseb sihtasutuste seaduse, riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse ja teiste Eesti Vabariigi õigusaktide, Vabariigi Presidendi ettepanekute ning käesoleva põhikirja alusel.

1.3 Kultuurirahastu asukoht on Tallinna linn.

1.4 Kultuurirahastu on eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja oma vara valitsemiseks ning kasutamiseks. Kultuurirahastul on oma pangaarved, oma nimega pitsat ja sümboolika. Kultuurirahastu esineb oma nimel hagejana ja kostjana kohtutes ja vahekohtutes.

1.5 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.6 Kultuurirahastu asutajaks on Eesti Vabariik Vabariigi Presidendi isikus.

2. KULTUURIRAHASTU EESMÄRGID

2.1 Kultuurirahastu eesmärgiks on toetada kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja teadusalast tegevust Eesti Vabariigis.

2.2 Oma eesmärgi saavutamiseks Kultuurirahastu:
2.2.1 annab välja preemiaid ja stipendiume ning finantseerib oma eesmärgile vastavaid projekte;
2.2.2 võtab vastu annetusi ja sponsortoetusi;
2.2.3 korraldab avalikke üritusi oma tegevuste tutvustamiseks ja propageerimiseks;
2.2.4 teeb koostööd teiste isikutega Kultuurirahastu eesmärgi saavutamiseks; korraldab tuluüritusi rahaliste vahendite saamiseks.

2.3 Kultuurirahastu majandustegevus on suunatud üksnes tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

3. SIHTASUTUSE JUHTIMINE

3.1 Kultuurirahastul on nõukogu ja juhatus.

3.2 Nõukogu on Kultuurirahastu tegevust kavandav organ, kes korraldab sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet Kultuurirahastu tegevuse üle.

3.3 Nõukogu pädevusse kuulub:
3.3.1 preemiate, stipendiumite ja toetuste andmise otsustamine, arvestades Vabariigi Presidendi ettepanekuid;
3.3.2 juhatusele volituste andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, sealhulgas kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks;
3.3.3 juhatusega lepingute sõlmimine ja sihtasutuse esindamine vaidlustes juhatajaga;
3.3.4 Kultuurirahastu töökorraldust ja asjaajamist reguleerivate dokumentide kinnitamine;
3.3.5 audiitori nimetamine ja tagasikutsumine;
3.3.6 juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;
3.3.7 muude Kultuurirahastu tegevusega seotud küsimuste otsustamine.

3.4 Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus:
3.4.1 saada juhatuselt teavet Kultuurirahastu tegevuse kohta, nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja majandustegevuse aruandeid;
3.4.2 tutvuda kõigi Kultuurirahastu dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning Kultuurirahastu tegevuse vastavust seadustele, muudele õigusaktidele ja põhikirjale;
3.4.3 tühistada juhatuse otsuseid;
3.4.4 teha Vabariigi Presidendile ettepanek põhikirja muutmiseks.

3.5 Nõukogul on kuus liiget. Nõukogu liikmeid nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi President. Nõukogu liikmete volitused kestavad kaks aastat. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nimetab Vabariigi President tema asemele uue liikme. Kõigi liikmete volitused lõpevad Kultuurirahastu lõppemisel.

3.6 Nõukogu liikmed valivad endi seast nõukogu esimehe, kelle volitused kestavad kaks aastat. Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust.

3.7 Nõukogu esimehe ja tema liikmete tööd ei tasustata.

3.8 Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.

3.9 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kolm nõukogu liiget. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl.

3.10 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad ühe kalendrikuu jooksul kirjalikult kõik nõukogu liikmed.

3.11 Nõukogu koosolekud protokollitakse.

3.12 Juhatus on Kultuurirahastu täidesaatev organ, kes esindab Kultuurirahastut suhetes kolmandate isikutega. Juhatus koosneb ühest liikmest. Juhatus organiseerib ja korraldab nõukogu poolt kehtestatud korras:
3.12.1 Kultuurirahastu vahendite kasutamist;
3.12.2 aruandlust ja jooksvat asjaajamist;
3.12.3 tehingute teostamist;
3.12.4 Kultuurirahastu nimel lepingute sõlmimist ja volituste andmist;
3.12.5 muude ülesannete täitmist.

3.13 Juhatus on kohustatud järgima nõukogu seaduslikke korraldusi.

3.14 Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kvartalis ülevaate Kultuurirahastu tegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama nõukogule viivitamata Kultuurirahastu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Kultuurirahastu tegevusega seotud olulistest asjaoludest.

3.15 Juhatusel on õigus oma pädevuse piires esindada Kultuurirahastu kõigis õigustoimingutes nõukogu poolt kehtestatud ulatuses.

3.16 Juhatus esitab pärast majandusaasta lõppu nõukogule nimekirja aasta jooksul sihtasutust toetanud füüsilistest ja juriidilistest isikutest ning igaühe poolt sihtasutusele antud annetuse või eraldise suurusest.

3.17 Juhatus informeerib annetajat ja eraldajat viimase soovil, kuidas on tema annetust või eraldist kasutatud.

3.18 Juhatus määratakse asutamisel asutamisotsusega kolmeks aastaks, edaspidi määratakse juhatus nõukogu poolt. Juhatuse liikmete volitused kehtivad seni, kuni ta pole ise tagasi astunud või nõukogu poolt tagasi kutsutud.

3.19 Juhatusele makstakse tema ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab kindlaks nõukogu. Nõukogu sõlmib juhatuse liikmega töölepingu.

4. AUDIT

4.1 Kultuurirahastu finantsmajanduslikku tegevust kontrollib nõukogu poolt üheks tegevusaastaks nimetatud audiitor. Nõukogu võib määrata audiitori tasuks mitte üle 1 % Kultuurirahastu eelmise majandusaasta tuludest.

4.2 Nõukogu võib audiitori igal ajal, sõltumata põhjustest, tagasi kutsuda.

4.3 Kultuurirahastu üle teostavad kontrolli riigi ametiasutused õigusaktidega ettenähtud korras.

5. KULTUURIRAHASTU VARA KASUTAMINE JA KÄSUTAMINE

5.1 Kultuurirahastu vara moodustamise allikateks on:
5.1.1 asutaja poolt üleantav raha ja muu vara;
5.1.2 riiklikud eraldised;
5.1.3 fondidest ja abiprogrammidest saadavad eraldised;
5.1.4 sihtotstarbelised annetused ja eraldised;
5.1.5 füüsiliste ja juriidiliste isikute annetused, pärandused ja sponsortoetused;
5.1.6 Kultuurirahastu tuluüritustest saadud raha;
5.1.7 pangaintressid;
5.1.8 muud allikad.

5.2 Annetused ja eraldised võivad olla rahalised või varalised. Keelatud on vastu võtta anonüümseid annetusi.

5.3 Kultuurirahastu rahalised vahendid paigutatakse Eesti Panga tegevuslitsentsi omavatesse krediidiasutustesse, millel on vähemalt Baa3 (Moody’s) reiting või selle ekvivalent. Raha ja muu vara üleandmist tõendab Kultuurirahastu juhatuse liige oma allkirjaga. Varaliste annetuste, päranduste ja sponsortoetuste hindamist ning nende arvelevõtmise korraldab juhatus õigusaktidega ettenähtud korras.

5.4 Kui juhatusel tekib kahtlus annetatava vara päritolus, peatab ta annetuse vastuvõtmise ja kontrollib kõiki õiguspäraseid vahendeid kasutades selle seaduslikkust. Kontrolli tulemustest teatab ta nõukogule, kes teeb lõpliku otsuse annetuse vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta.

5.5 Varalised annetused, pärandused ja sponsortoetused, sealhulgas kinnisvara ning väärtpaberid tuleb võõrandada 8 kuu jooksul, välja arvatud Kultuurirahastu majandamiseks vajalik vara.

5.6 Vara kasutatakse Kultuurirahastu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja Kultuurirahastu ülalpidamiseks. Vara käsutajaks on nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses juhatus. Kultuurirahastu ülalpidamiskuludeks ei tohi majandusaastal kulutada üle 7 % jooksva aasta tuludest.

5.7 Juhatus korraldab raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele ja muudele õigusaktidele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aasta- ja tegevusaruande õigusaktidega sätestatud korras. Raamatupidamise aastaaruande esitab juhatus esmalt kontrollimiseks audiitorile ja seejärel kinnitamiseks nõukogule.

6. KULTUURIRAHASTU PÕHIKIRJA MUUTMINE

6.1 Pärast Kultuurirahastu registrisse kandmist võib Vabariigi President Kultuurirahastu põhikirja muuta, teatades sellest eelnevalt nõukogule. Põhikirja võib sihtasutuse eesmärki järgides muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, juhindudes riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusest.

7. KULTUURIRAHASTU LÕPETAMINE

7.1 Kui Kultuurirahastu edasine tegutsemine osutub Eesti riigi huvide seisukohalt mittevajalikuks, lõpetab Vabariigi President oma otsusega Kultuurirahastu tegevuse.

7.2 Kultuurirahastu lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Likvideerijateks on Vabariigi Presidendi poolt määratud isikud.

7.3 Likvideerijad lõpetavad Kultuurirahastu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja esitavad avalduse Kultuurirahastu registrist kustutamiseks.

7.4 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud raha ja vara läheb üle Eesti Vabariigile.