-
Reset
+
23.09.2014
Hr peasekretär,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad.
Me ei saa eitada, et kliimamuutused leiavad tõepoolest aset. Inimeste poolt esile kutsutud kliimamuutuste mõju ulatub juba miljonite kaaskodanikeni. Oleme aastakümneid jahtinud majanduskasvu, tekitades kasvu ja keskkonnakaitse vahel ohtliku pinge. Nende vahel tasakaalu leidmine on raske ülesanne, nagu ka kokkuleppeni jõudmine küsimuses, kuidas seda saavutada. Aeg töötab meie kahjuks. Varsti ei ole me enam võimelised tasakaalu taastama, ükskõik kui kiiresti meie SKP ka kasvab. Seepärast peame tegutsema – ja kohe. Peame tegutsema koos. Olema paindlikud ja otsustavad.
Daamid ja härrad.
Hiljuti Samoal toimunud ÜRO väikesaarte arengumaade (SIDS) konverents kinnitas, et on hädatarvilik rakendada viivitamatult globaalseid meetmeid. Eriti oluline on see väikesaarte arengumaade jaoks, kes tunnetavad kliimamuutuste mõju esimesena. Nagu Kiribati president hr Anote Tong tabavalt märkis, on nad teiste riikide jaoks nagu varane hoiatussüsteem.
Merevee taseme kiirenev tõus ning ranniku ja mere ökosüsteemide seisundi halvenemine ohustab otseselt nende riikide ellujäämist ja turvalisust. Kliimamuutused ohustavad ka SIDSi riikide võimet täita säästva arengu jaoks püstitatud eesmärke, see on nende riigieelarvele lisakoorem.
Eesti mõistab, kui tõsine see probleem nende riikide jaoks on. Panustasime väikesaarte riikide konverentsi usaldusfondi ning oleme valmis andma pikaajalist panust partnerlussuhetesse SIDSi riikidega kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ühenduvuse ja infrastruktuuri tugevdamise teel. Kokku panustas Eesti aastatel 2010–2012 kliimamuutustega seotud projektidesse kolm miljonit eurot.
Daamid ja härrad.
Järgmisel aastal Pariisi kliimakonverentsil sõlmitav kokkulepe peaks stimuleerima kliimamuutustele vastupidavat ja säästvat arengut. See peaks hõlbustama kohanemist kliimamuutuste mitmesuguste mõjudega. Samuti peaks see innustama riike püüdlema kõrgeima võimaliku eesmärgi poole ning tegema seda õiglasel, tõhusal ja läbipaistval viisil. Eesti on täielikult valmis alustama läbirääkimisi, mille eesmärk on uue kliimaleppe sõlmimine.
On eluliselt tähtis, et kõik osalised annaksid omapoolse riikliku panuse kooskõlas eelmisel aastal Varssavi kliimakonverentsil kokku lepitud ajagraafikuga. EL on valmis panustama 2015. aasta esimeses kvartalis. Kutsume ka kõiki teisi suuremaid riike ja osalisi, kes on selleks valmis, järgima sama ajagraafikut.
Euroopa Liit vähendab 2020. aastaks heitkoguseid rohkem, kui praegused eesmärgid ette näevad. Meie arvates ei peaks majanduskasv tulema keskkonna arvelt. Eesti on need kaks eesmärki edukalt ühendanud. Oleme teinud alates 1990. aastast tähelepanuväärseid edusamme: meie SKP on kasvanud kuus korda, kuid meie süsinikdioksiidi heitkogus on sama ajaga poole võrra vähenenud.
Viimasel paaril aastal on Eesti olnud teistele eeskujuks – oleme investeerinud kliimamuutuste mõju vähendamise projektidesse 400 miljonit eurot. See on üle 2% meie aastasest SKPst. Taastuvenergia kasutamisel ja energiatõhususe suurendamisel oleme graafikus või isegi edestame seda. Oleme pööranud juba pilgu uutele huvipakkuvatele valdkondadele, nagu transport ja ressursside efektiivsem kasutamine tööstuses. Meie kliimapoliitikal on olnud mitmeid positiivseid kõrvalmõjusid. WHO andmetel on Eestis tänapäeval puhtaim õhk maailmas. Tänu hoonete renoveerimisele oleme vähendanud CO2 heitkogust keskmiselt 30% ning ka inimeste küttearved on tunduvalt vähenenud. Kui piiratud ressurssidega väikeriik seda suudab, peaks see olema võimalik ka suuremate ja rikkamate riikide jaoks.
Tänaseks on Kyoto protokolli teise perioodi kohustustega ennast õiguslikult sidunud 38 riiki, sealhulgas ELi liikmesriigid. Kahjuks katavad need riigid ainult 14% globaalsest heitkogusest. Efektiivsete kliimameetmete eelduseks on kõigi osaliste panus. Ma loodan, et arutelud selle üle, kuidas kõik osalised üheskoos ambitsioonikamaid eesmärke saaksid püstitada, kujunevad viljakaks.
Daamid ja härrad.
Koos viivitamatult ja globaalselt tegutsedes on võimalik täita eesmärk hoida temperatuuritõus alla kahe Celsiuse kraadi. Seda on võimalik teha säästvat arengut toetaval viisil. Protsessi positiivsete kõrvalmõjudena paranevad õhukvaliteet ja inimeste tervis, suureneb energiaturvalisus ja vastupidavus soovimatutele muutustele, samuti avaldab protsess positiivset mõju ökosüsteemidele ja aitab säilitada loodusvarasid. Tõestagem üheskoos, et inimkond ei vaja ärkamiseks fataalset ülemaailmset keskkonnašokki, vaid suudab selletagi mõista, kui tõsist ohtu kliimamuutused endast meie planeedi jaoks kujutavad.
