- Reset +

"Ilves: muutused Eesti arengus on paljuski inimeste endi kätes", BNS, 15. mai 2013

15.05.2013

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on neis valdkondades, kus Eesti näitajad on Euroopa Liidu (EL) keskmisest madalamad, muutused esmajoones inimeste endi kätes, samas valdkondades, mida kõige rohkem mõjutavad riigi sammud, on näitajad kas EL-i keskmisel või siis keskmisest kõrgemal tasemel.

Riigipea sõnas kolmapäeval värske Eesti inimarengu aruande tutvustusel, et "eestlased on edetabeli-usku rahvas, me võtame oma kohta teiste riikide võrdluses väga tõsiselt", kuid ta toonitas samas, et edetabeleid ei tohi vaadata pimesi, nende taustu ja koostamise metoodikat teadmata. "Minu meelest läheb Eestil põhiliselt väga hästi," sõnas Ilves.

Ilves toonitas, et muutused "paremuse poole on väga palju inimeste endi kätes".

"Rikkuse ja heaolu parandamiseks peab pingutama terve ühiskond, aga oma tervise eest ja oma suhtumiste eest – teiste võrdse kohtlemise, eelarvamustest vabanemise, sallivuse ja sõbralikkuse, aga ka ohutusnormide järgimise eest liikluses ja mujal – saab igaüks hoolitseda ise, senisest paremini. Igal inimesel on võimalik endal panustada selleks, et meie seni alla Euroopa keskmise olevad näitajad paraneks," ütles Ilves.

Ta märkis, et Eesti riik on kriitikast hoolimata arenenud välja väga edukalt. Ilvese sõnul on Eesti Euroopa Liidu keskmisest paremal tasemel erinevate vabaduste, koolihariduse, EL-i usaldamise ja tulevikuoptimismi osas ning EL-i keskmisel tasemel demokraatia ja majanduse toimimise, haridustaseme, ökoloogia, usalduses riigi vastu ja korruptsioonitase osas.

Ilves sõnas, et neid valdkondi, kus Eesti näitajad jäävad allapoole Euroopa Liidu keskmist, saavad eeskätt mõjutada inimesed.

Ta tõi nende valdkondadena esile tervisekäitumise, oodatava eluea, inimeste jõukuse ja palgataseme ning töö tootlikkuse.

Kolmandana tõi riigipea välja sallivuse ja soolise tasakaalu, nentides, et nendes valdkondades Eesti näitajad ei parane, vaid kipuvad ülejäänud Euroopast endisest enam maha jääma.

Ilves tõi esile, et Eesti sooline palgalõhe on suurim Euroopas. Ka märkis ta, et erinevalt Põhjamaadest ja suurest osast Euroopast ei ole Eestis veel partnerlusseadust, endiselt on Eesti tõrges aitama pagulasi, endiselt onraskusi elada kõrvuti erinevate inimestega. "Ometi on salliv ja avatud ühiskond parimaid tagatisi nii provintsistumise kui ka mittedemokraatlike jõudude uuesti võimulepääsemise vastu," sõnas riigipea.

Viidates raportile sõnas Ilves, et eluga rahulolu ehk siis subjektiivse hinnanguga hetkeseisule on eestlases samal tasemel inimesega Zambias, Albaanias või Türkmenistanis. "Enesekriitika ja nõudlikkuse osas võiksime tõesti teistele eeskujuks olla. Ma ei tea, ehk on see tõesti osa meie rahvuslikust meeleseisundist, mis iial olemasolevaga ei rahuldu vaid ihkab suurema õnne poole. Mis teatud hetkeni on hea ja edasiviiv, ent mingist hetkest alates muserdav ja tegelikult ka ülekohtune," sõnas ta.