-
Reset
+
17.02.2011
Head sõbrad,
austatavad Eesti arhitektid!
Kolmandat aastat antav noore arhitekti preemia on ennekõike tunnustus ühele noorele heale Eesti arhitektile. Aga tegelikult on see tunnustus kõigile Eesti headele arhitektidele.
Teisalt pean ma väga oluliseks, et see preemia aitab ühiskonnas tekitada sügavamat huvi arhitektuuri ning seeläbi ümbritseva, kogu meie elukeskkonna vastu.
Niisiis loodan, et selle aasta noore arhitekti preemia laureaadist saab tugev arvamusliider, kelle käest avalikkus küsib ja keda ka kuulatakse. Nii nagu peaks olema kõigi meie heade arhitektidega. Sest Eestile on tähtis, et ebaolulise kõrval kõneldaks meil üha rohkem olulisest.
Arhitektuur ei ole ju pelgalt üksainus eraldiseisev hoone. Arhitektuur on linnaosa ja alevik, koos terve selle juurde kuuluva keskkonnaga. Terve meie eluruum, kus elavad sellele paigale omane vaim ja traditsioonid. Arhitektuur on justkui aken, mis laseb meil vaadata piirkonna ajalukku ning paremini mõista meie praegust aega. Ja võib-olla aimata homsetki.
Arhitekt vormib sõnad ning mõtted ruumiks ja visiooni ruumitunnetuseks. Seega on iga arhitekt, nagu iga looja oma loominguga mõttemaailma kujundaja. Seda väga pikaks ajaks, nagu näeme siinsamas Tallinna vanalinnas.
Mind, ja ma olen kindel, et ka teid, rõõmustab meie hea kaasaegse arhitektuuri rikkus. Sest mõtteviiside tasandamine ja tasandumine on kultuuri ja loomingu surm, nagu me oleme seda möödunud sajandil kujukalt ning kurvalt näinud.
Mõtlemisviiside paljusus on meie tugevus ja arengumootor. Kuid loominguvabadus eeldab muidugi ka vastutust. Tellija soovid kujundavad arhitekti loomingut. Kuid arhitekt peab kujundama tellija ja ühiskonna arvamust. See on iseenda identiteedi kaitsmine oma loominguga.
Seepärast loodan, et arhitektid kujundavad lisaks elamise nähtavale ruumile ka üha enam meie mõtlemise sisemist ruumi. Vabamaks ja rikkamaks. Lisaks teole ka oma sõnaga. Vabalt ja sundimatult. Sest häid mõtteid on meil alati vaja. Nendest on alati puudus.
Lõpetuseks tahan tänada noore arhitekti preemia mõtte algatajat Heldur Meeritsat, kõiki toetajaid ning Eesti Arhitektide Liitu.
Ma tänan teid!
