- Reset + PDFPrindi

"Ilves: väljakutseks on ühendada infovabadus, turvalisus ja privaatsus", Eesti Päevaleht

© Jussi Hellsten (Slush 2013)

20.11.2013

Hans Lõugas


Pärast NSA-skandaali on soovitatud interneti tugevamat reguleerimist, millele tuleks siiski vastu seista.

President Toomas Hendrik Ilves asus juhtima internetti haldava tehnilise mittetulundusorganisatsiooni ICANN juurde loodud väga kõrge tasemega komiteed, mis püüab digitaalse kapseldumise asemel ühendada turvalisust ja infovabadust. Ilves rõhutab intervjuus Eesti Päevalehele, et iga inimene saab ka ise küberkaitset harrastada: teadmisega, milliseid linke mitte klikkida ja mida mitte võrku riputada.


Millised interneti valitsemise probleemid sellise laiapõhjalise komitee kokku tõid?

Juba mõnda aega on autoritaarsed riigid avaldanud survet interneti reguleerimiseks ja küberruumis riigipiiride loomiseks. Ettekäändeks tuuakse küberkaitset, kuritegevuse ja terrorismi vastast võitlust ning privaatsust, kuid pahatihti on tegelikuks motiiviks autoritaarsete riikide soov oma kodanikke kontrollida ja info vaba liikuvust piirata, sest info piiriülene liikuvus ohustab mittedemokraatlike režiimide stabiilsust.


Komitee peaks 2014. aastal avaldama raporti interneti valitsemisest. Kellele see raport suunatud oleks? Valitsustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele?

See on suunatud kõigile, kellele on oluline info vaba liikumine ja küberruumi arendamine majanduse ja kultuurielu edendamiseks – valitsustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele, aktivistidele ja lihtsalt kodanikele. Info vaba liikumine on inimõigus, vaba internet on digiteerunud maailmas sõnavabaduse lahutamatu osa. Sõnavabaduse ja infovabaduse kaitse on kõigi huvides, kes hoolivad demokraatlikest väärtustest.


Interneti valitsemise ja reguleerimise kohta on olnud erinevaid arvamusi, nt püüti mullusel rahvusvahelise telekommunikatsiooni liidu (ITU) maailmakonverentsil kehtestada suuremat kontrolli. Kas komitee toetab seisukohta, et interneti reguleerimine jääks ICANN-i juurde? Miks?

Jah, ICANN-i eesmärk on säilitada vaba ja piirideta internet, takistada ülemäärast reguleerimist või "vestfaliseerimist", s.t ka internetti riigipiiride loomist, mis takistaks info vaba liikumist ja kättesaadavust ning oleks seega vastuolus sõnavabaduse põhimõtetega. Kontrolli kehtestajad viitavad küberkuritegevusele ja nüüd meeleldi ka välismaisele luurele, kuid nende tegelik eesmärk on kodanike infovabaduse piiramine, sest vaba infovool on autoritaarsetele režiimidele ohtlik – samad režiimid piiravad ka oma kodanike sõnavabadust. Küberturvalisus on oluline, kuid turvalisust ja vabadust on võimalik ühendada, sest tegelikult on turvalisus just eeldus, et internetti saaks vabalt kasutada.


Üks interneti üldisemaid probleeme on usalduse vähenemine kogu taristu vastu. Kuidas saaks seda usaldust taastada?

Usaldus on kahjuks viimaste kuudega ja NSA-skandaaliga kõvasti vähenenud. Tihti ei saa inimesed üldse aru, millest on jutt. Seadused ei ole pahatihti digiajastu tasemel. Praeguse aja väljakutse on ühendada infovabadus, turvalisus ja privaatsus nii, et inimestel oleks interneti ja IKT võimalustest võimalikult palju kasu. Vajame selgeid reegleid, milliseid andmeid ja kuidas tohib kasutada, kes neid andmeid tohib näha ja nii edasi. Samas on privaatsuse rikkumisest suurem oht andmete tervikluse rikkumine, s.t süsteemidesse sisestatud info moonutamine, ja sellel võivad olla tõsiselt ohtlikud tagajärjed.

Me vajamegi arukat debatti sellest, millised on küberruumi ohud ja kuidas neile reageerida, aga vastus ohtudele ei saa olla kapseldumine ja ühenduste katkestamine, vaid turvaliste ühenduste loomine, et vabadust säilitada. Kui saadakse aru, et see on võimalik, siis taastub ka usaldus.

Eesti lahendused – ID-kaart, turvaline isiku autentimine ja X-tee – on seni osutunud turvaliseks ja toimivaks. Eestis on ka kodanik ise oma andmete omanik, tal on õigus teada, kes ja kuidas ta andmeid kasutab. Sellest tuleneb suur rahvusvaheline huvi Eesti lahenduste vastu. Samas on inimeste endi käitumine interneti erasfääris tihti vastutustundetu: küberkaitse tähendab ka teadmist, milliseid linke mitte klikkida ja millist infot mitte internetti riputada. Infovabaduse piiramise asemel vajame üldist digiharidust ja selgemaid reegleid kõigi andmete kasutamise kohta.


Komitee päästab interneti?

Interneti kõige tähtsamaid tehnilisi süsteeme nagu domeeninimesid ja IP-aadresse haldab USA-s paiknev mittetulundusorganisatsioon ICANN (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers). See pole alati kõigile meeltmööda, eriti neile, kes tahaksid tehniliste vahendite kaudu internetti poliitiliselt kontrollida. Näiteks püüdis osa riike eelmise aasta lõpus rahvusvahelise telekommunikatsiooni liidu maailmakonverentsil vastu võtta lepingut, mis oleks andnud valitsustele võimaluse sekkuda internetiliikluse sisusse.

Pärast Snowdeni lekkeid on aga küsimusi interneti valitsemise kohta kõvasti juurde tulnud ja need on läinud loomulikult väga teravaks. Kuna USA luureagentuuridel on väidetavalt väga kerge ligi pääseda internetis liikuvale infole, on mitmest riigist kostnud üleskutseid luua müürid omaenda autonoomse interneti jaoks. Seda on välja pakutud nii Iraanis, Saksamaal kui ka Brasiilias.

Väidetavalt leidis ICANN-i nõukogu augustis salajasel istungil, et avalikkuse mure interneti valitsemise pärast on nii suur, et ICANN ise ei saa tehnilise organisatsioonina ootustele vastata. Lahenduseks otsustatigi luua väga laiapõhjaline "koalitsioon" ehk komitee, mille esimeheks kutsuti president Toomas Hendrik Ilves. Detsembris toimub komitee esimene istung.


Artikkel Eesti Päevalehe veebilehel.