- Reset + PDFPrindi

President Toomas Hendrik Ilves vastuseks Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaalile

President Toomas Hendrik Ilves vastuseks Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaalile © Andres Putting/APF

12.06.2013

Alo Raun


Kas PRISM kui ka Euroopa elanike netisuhtlust jälgiv süsteem teeb teid murelikuks?

Jah. Olen tõesti mures, lugedes väiteid, mis lubavad järeldada, et Eesti ja teiste Euroopa Liidu kodanike privaatsus võiks olla riivatud. Tahame kõik saada selle kohta rohkem teavet. Nagu ma tean, kavatsetakse küsimus tõstatada EL-USA sise- ja justiitsvaldkonna ministrite kohtumisel 14. juunil, kus EL-i esindavad Euroopa Komisjoni volinikud Reding ja Malmström.


Kuidas suhtute USA väitesse, et see on sõda terrorismiga?

Taas kord oleme küsimuse ees: kuidas leida tasakaal rahvusliku julgeoleku ja kodanike privaatsuse vahel. Mulle näib, et praegu on pendel liikunud veebikasutajate osalt ühte serva, privaatsuse kahjuks. Ja ka Euroopa Liidu kodanike kahjuks.

Eesti lähtub oma seadusandluses põhimõttest, et kodanik peab teadma, millised andmed riigil on tema kohta olemas ja kes neid kasutab. See on suhteliselt unikaalne olukord ja see on ka meie X-tee aluseks. Kahjuks ei jälgi seda põhimõtet kõik firmad, otsingumootorid, sotsiaalvõrgustikud ja e-teenused, mida me kasutame ja mille andmestik on väidetavalt olnud jälgitud.


Kuidas ja kas üldse saame end PRISM-i vastu kaitsta?

Olen rääkinud, et Suurest Vennast enam tuleks muretseda Suure Andmekoguja ehk Big Data pärast – inimesed annavad Euroopa Liidu seadustele allumatute, erafirmadele kuuluvate interneti suhtluskanalite ja veebirakenduste kaudu endast vabatahtlikult välja kordades rohkem infot kui ükski riigiamet suudaks koguda.

Siin lasub vastutus ka meil endil, et teaksime: iga kord, kui me midagi "laigime", on see ka informatsioon meie enda kohta, mille anname mõnele sotsiaalvõrgustiku firmale kasutamiseks. Kasvõi selleks, et joonistada inimese profiili, et mingi algorütmi abil määrata, millist reklaami talle suunata. Rääkimata muust isiklikust infost, mida inimesed endast vabatahtlikult üles riputavad.

Seejuures pean aga loomulikuks, et riigi koostöö andmeid talletavate erafirmadega ei tohiks ohustada kasutajate põhiseaduslikke õigusi.

Terrorikahtlustuse puhul ja rünnakute tõkestamiseks on ligipääs kahtlustatava andmetele mõistetav, aga andmete kogumist iga veebis tegutseva üksikisiku kohta ei saa kuidagi õigustada. Isikuandmete kuritarvitamine on vesi eelkõige nende veskile, kes tahaksid internetivabadust piirata ning neid riike ja valitsusi on palju. See ei saa aga olla Eesti, Euroopa, ega ka USA huvides.


Olete Euroopa Liidu pilvandmetöötluse töörühma juht. Kas saate seetõttu rohkem sekkuda?

Igaks juhuks selgituseks – pilve all mõeldakse arvutimaailmas suure võimekusega kaugarvuteid, mis suudavad säilitada ja töödelda suurt hulka andmeid, mis on kasutajale kättesaadavad interneti teel.

Suurimad pilveteenusel põhinevad globaalsed IKT-ettevõtted pärinevad USAst ja alluvad seega USA seadusandlusele ka väljaspool viimase territooriumi. Euroopa seaduste all oleks meil parem kontroll kogutud andmete kasutamise üle. Nii peame panustama enam Euroopa IKT-sektori arendamisse ning looma ka selgemad reeglid Euroopas tegutsevatele rahvusvahelistele ettevõtetele.

Ilma ainult Euroopa Liidu enda seadusandlusele alluva pilveta ei saa me kindlad olla, et meie andmed on turvalised. Räägin sellest ka Euroopa Komisjoni digiarengu voliniku Neelie Kroesiga minu juhitud Euroopa pilve töörühma Tallinna-kohtumisel juulis.

Üks lahendus võiks olla sätestada USA-EL läbirääkimistega Euroopa Liidu kodanike andmete kaitse USA IKT-firmade, eriti pilveteenuste kasutamisel. Eesti valitsus võiks omalt poolt toetada sellise lepingu kiiret ettevalmistamist.


Kuivõrd on Eesti inimestel praegu põhjust olla mures oma online-suhtluse privaatsuse pärast?

Seni mulle teada oleva info valguses näib, et nn PRISMi programmi on kasutatud eelkõige kahtlusaluste suhtlusvõrgustike kaardistamiseks. Kuid neile siin Eestis, kes muretsevad, et keegi võiks jälgida meie elektrooniliste sõnumite sisu, toonitan: Eesti on ainus riik Euroopas ja tõenäoliselt ka maailmas, mis pakub kõigile üle 16-aastastele elanikele võimalust suhelda omavahel krüpteeritult. Seda, Eesti ID-kaardiga X-tee andmevahetussüsteemi kaudu pakutud teenust, seletatakse lahti siin: https://www.ria.ee/kasutusala-pki/ ja põhjalikumalt siin: http://www.id.ee/index.php?id=30264.

See tähendab loomulikult, et sidepidamine on pisut tülikam, aga kui elad ebaturvalises keskkonnas, milleks küberruum on viimastel aastatel muutunud, siis tuleb ka rohkem teha omaenda turvalisuse hoidmiseks. Nagu me ka lukustame turvalukkudega oma uksi, sest ei ela enam idüllis, kus pererahva kodust ära olemisest andis naabritele märku talumaja ukselingile toetatud luud.


Artikkel ERR Uudiste veebilehel.