-
Reset
+
"Euroopa tuleks turvaliselt «pilve» saada", Postimees, 9. jaanuar 2012
09.01.2013
Kalev Aasmäe
Nädala alguses külastas Eestit Soome küberturbefirma F-Secure tegevjuht Christian Fredrikson, kes nõustus Postimehele rääkima nii pilvetehnoloogiaga seonduvatest ohtudest kui ka küberkuritegevuse uutest trendidest. Fredriksoni sõnul on Euroopa pilvelahenduste kasutuselevõtuga Põhja-Ameerikast pikalt maha jäänud.
Fredrikson on ka Euroopa pilvandmetöötluse arendamise nõukoja liige ja Tallinna tuli ta mõned kuud tagasi selle nõukoja juhiks nimetatud president Toomas Hendrik Ilvese kutsel.
Pilvandmetöötluse all mõistetakse erinevate andmeliikide, näiteks tekstifailide, piltide, videote ja tarkvara salvestamist kaugemal asuvates arvutites, millele kasutajad pääsevad oma seadmetest ligi interneti kaudu.
Kaks teemat
Eile sai Fredrikson kokku Ilvesega, päev varem rääkis ta Postimehele, et arutlusele tuleb peamiselt kaks teemat. Esiteks asjad, millega Eesti on Fredriksoni hinnangul suurepäraselt hakkama saanud ehk tehnoloogiaga kohanemine ja turvalisuse olulisuse mõistmine.
«Kui vaadata Eesti e-hääletuse ja e-tervishoiu, seejuures näiteks digiretseptiga seotud süsteeme, siis paljud neist nõuavad väga kõrget turvalisuse taset ja Eesti juhid on sellest hästi aru saanud,» ütles Fredrikson tunnustavalt.
Teiseks oluliseks käsitletavaks teemaks oli pilvetehnoloogia. «Muuhulgas ka see, kuidas saada Euroopa, mis on Põhja-Ameerikast pilvelahenduste kasutuselevõtuga pikalt maha jäänud, seda omaks võtma,» ütles ta. «Kõik suuremad antud sektoris tegelevad ettevõtted on USA päritolu ja ka Aasias on asjad kiirelt arenema hakanud. Me ei taha, et Euroopa neist lootusetult maha jääks.»
Fredriksoni sõnul on tehnoloogia nii kaugele arenenud, et pilvelahenduste kasutuselevõtmine ei ole mitte ainult võimalik, vaid ka vajalik samm, Euroopas pärsivad seda aga riikide erinevad seadused ja mõningane turvalisusohtudega seonduv umbusk.
Samas ei eita Soome küberturbefirma juht ka ohtude, seejuures kurjategijate kasvava huvi olemasolu. «Küberkriminaalid on pilvetehnoloogia pärast sama põnevil kui meie,» ütles ta. «Informatsiooni hankimiseks ei ole neil enam vaja sisse murda kümnetesse arvutitesse, aitab sellest, kui saadakse ligipääs ühte suurde konsolideeritud andmepilve.»
Fredrikson tunnistas, et küsimusele, kas riikidel on oma andmesüsteemide ja teenuste pilve kolimine juba praegu turvaline või tuleks neil siiski tehnoloogia edasiarenemist oodates traditsioonilisemaid andmehoiustamisviise kasutada, tal ühest vastust ei ole, kuna turvalisus on alati suhteline mõiste.
«Kindlasti on mõtet pilve kolida ja kindlasti on võimalik selleks turvalisi süsteeme luua, kuid samal ajal tuleb meeles pidada, et kõike inimese ehitatut on võimalik inimesel ka lõhkuda, ükski süsteem pole sajaprotsendiliselt kuulikindel,» ütles Fredrikson.
«Samas on võimalik pakkuda teatud hinnaga mingeid teatud turvalisuse tasemeid ja standardeid ning sellega me tegelemegi,» lisas ta.
Ei muutu ohutumaks
Fredriksoni hinnangul ei muutu internet arvutikasutajatele ohutumaks keskkonnaks ka 2013. aastal. Seejuures on traditsiooniliste krediitkaardiandmete- ja identiteedivarguste ning erinevate pahavaravormide vohamise kõrval uueks oluliseks trendiks spetsiaalselt mobiilsetele nutiseadmetele loodud pahavara kiire kasv.
«Küberkurjategijate ärimudelid kohanevad vastavalt turu muutustele, esimesena hakatakse nende üha kasvava populaarsuse tõttu keskenduma Androidi seadmetele, seejärel võetakse ette teised platvormid,» prognoosis Fredrikson.
Artikkel Postimehe veebilehel.
