-
Reset
+
"Ülevaade rahvakogusse tehtud ettepanekutest", Postimees, 14. jaanuar 2013
14.01.2013
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübar luges läbi kõik esimese nädala jooksul rahvakogu lehe viiel põhiteemal tehtud ettepanekud ning sorteeris neid alateemade kaupa, et teha neist informatiivne ülevaade.
Ettepanekute järjestus on juhuslik ning nende juures pole välja toodud põhjendusi ega teiste kasutajate toodud poolt- ja vastuargumente. Neid saab lugeda rahvakogu veebilehelt.
1. RAHASTAMINE
Erakondade riigieelarveline toetus, annetused ja liikmemaksud
Siduda riigieelarveline toetus liikmemaksude laekumisega (nt toetusest maha arvata kokku kogumata liikmemaksud, toetus olgu sama suur kui liikmemaksudest kogutud summa jms)
Riigieelarvelise toetuse arvestamise aluseks valimistel saadud häälte arv, mitte protsent - iga saadud hääl tagaks teatud võrdse summa, sõltumata valimiskünnisest
Riigieelarvelise toetuse jagamine: anda igale valijale «rahaosak», mille ta suunab kindlale erakonnale, sõltumata sellest, kas see on riigikogus, otsust saab muuta 4-6 kuu tagant
Riigieelarveline rahastamine läbi selle, et valija suunab tuludeklaratsiooni täites osa oma tulumaksust konkreetsele erakonnale (ka: erakonnale või muule MTÜ-le)
Riigieelarveline toetus jagada kaheks: igale registreeritud erakonnale/valimisliidule kontorikuludeks eelneval aastal kogutud liikmemaksu kümnekordse summa, kuid mitte rohkem kui 60 000 eurot aastas; tegevuskuludeks vastavalt valimistel saadud häälte arvule (kusjuures väikese häältearvuga nimekirjadele toetav koefitsient), seda toetust saaks vähemalt 1 protsendi hääli kogunud nimekirjad
Erakondade riigieelarveline rahastamine muuta kulupõhiseks, näha ette kulud, mida võib ja mida ei või selle raha eest teha
Lubada riigi toetust kasutada ainult erakonna poliitiliseks tegevuseks, mitte nt valijatele või liikmetele korraldatavateks meelelahutusüritusteks
Lubada riigipoolset toetust kasutada vaid avalike diskussioonide pidamiseks valimiste ajal, kõigile kandidaatidele võrdses mahus
Parteide rahastamine ainult liikmemaksudest
Liikmemaksu mittetasujate automaatne erakonnast välja arvamine aasta lõpus
Määrata liikmemaksu alampiir, nt. 10 eurot kuus, maksjate nimed avaldada kord kvartalis.
Parteide riigieelarveline rahastamine lõpetada
Vähendada parteide riigipoolset rahastamist vähemalt 50 protsenti
Maksta valimiskampaaniatoetust võrdselt kõigile
Dekriminaliseerida igasugu annetused, kuna neid pole võimalik kontrollida
Igale annetusele tuleks lisada põhjendus ja otstarve
Annetuse saaja ei tohiks näha, kes ja mille eest talle annetuse tegi. Annetus peaks annetuse saaja arvele jõudma vähemalt kuuajase viivitusega.
Annetused parteidele keelata, liikmemaksudele ülempiir
Annetustele ülempiir inimese kohta (nt kindel summa aastas; ei tohi annetada rohkem kui ... protsent eelmisel aastal deklareeritud tuludest)
Keelata valitavate esinduskogude (riigikogu, kohalikud volikogud) liikmetel erakondadele annetuste tegemine
Teise isiku nime all annetamine muuta kriminaalkuriteoks
Lubada juriidiliste isikute annetused erakondadele, välja arvatud riigi osalusega äriühingud
Enne annetuse ülekandmist erakonnale peaks selle üle vaatama Maksu- ja Tolliamet, kes hindab raha päritolu seaduslikkust
Riigikogu liikmete palk ja hüvitised
Riigikogu liikmete palk siduda alampalgaga (nt 4 alampalka, 5-6 alampalka)
Makstud kuluhüvitiste igakuine avaldamine koos selgitustega
Kärpida riigikogu liikme palka vähemalt 50 protsenti
Lõpetada kuluhüvitiste maksmine, riigikogu liikme palk on piisavalt suur, et sellest vajalikud kulutused maksta
Kärpida kuluhüvitisi ja piirata, milleks neid võib kasutada, tagamaks, et hüvitatakse ainult töö tegemiseks selgelt põhjendatud kulutused
Lõpetada eluasemesoodustuste maksmine riigikogu liikmetele
Lõpetada lahkumishüvitiste maksmine valitavatel ametikohtadel
Töölepingu lõppedes ei tohiks maksta riigitöötajatele rohkem hüvitist kui teistele seadusega ette nähtud
Lõpetada riigikogu liikmetele palga ja muude tasude maksmine, kehtestada materiaalne vastutus
Järelevalve
Erakonna/valimisliidu sundlikvideerimine rahakasutamise reeglite teistkordsel rikkumisel
Erakondade kontoväljavõtted reaalajas avalikuks teha
Erakonna tegevusaruannete sisuline kontroll ja hindamine, kas tegevused vastavad põhikirjale
Suurendada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volitusi (regulaarne ja süsteemne erakondade majandustegevuse kontroll, sh. kaudsed toetused), anda võimalus nõuda erakondadelt välja kõiki järelevalvetööks vajalikke dokumente ja määrata vajadusel mõjusaid trahve reeglite rikkumise eest.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liikmed olgu erakondlikult sõltumatud
Kõigi valimiskampaaniate maksete tegemine läbi riigikassa (sinna kannaksid kandidaadid ka isikliku ja annetustega kogutud raha)
Avaldada kõigi poliitikute ja ärimeeste nimed, kellel on kontod välismaistes pankades
Muu
Suurte riigihangete puhul määrata selle eest vastutav riigikogu liige
Erakonnad peavad hakkama järgima riigihangete seadust
Sularahaarvelduste keelamine erakondades (sh liikmemaksud)
Avaldada kõik praegu riigisaladusena määratletud dokumendid, mis puudutavad maksumaksjate raha kasutamist
Kõigi riigiametnike ja riigi juhtimise seotud isikute välislähetused internetis avalikuks koos selgitustega
Kõik riigiasutuste kulutused detailselt ja igapäevaselt internetis avalikuks
2. ERAKONNAD
Regulatsioon
Erakonnad avaõiguslikeks juriidilisteks isikuteks
Luua erakonnale täiesti eraldi juriidilise isiku staatus
Erakonna asutamiseks vajaliku liikmete arvu allapoole toomine (2, 200, 300, 500)
Erakonnad laiali saata, riigikogu valitagu ainult üksikkandidaatidest
Seada erakonnaga liitumise vanuse alampiiriks 40 aastat
Lõpetada erakondade liikmete nimekirjade avaldamine
Erakonna liikmetele vastutus erakonna juhtide otsuste eest
Vastutavus ja läbipaistvus
Riigikogu eetikakoodeksi vastuvõtmine
Riigikogu liikme tagasikutsumise võimaluse sisseviimine (nt teda valinud, aga hiljem ümber mõelnud valijate poolt, kindla arvu allkirjade kogumisel vms)
Kohustuslikud avalikud vastuvõtuajad riigikogu liikmetele
Kõikidesse riigikogu ruumidesse veebikaamerad
Fraktsioonide juhtidele kohustus anda iga istungi alguses avalikult aru puudujatest ja puudumise põhjustest
Kohustuslik avalik aruanne riigikogu liikmetele, ministritele ja presidendile iga hooaja lõpus koos valedetektori testiga
Kõigi ministrite haldusalas töötavate sugulaste nimede avaldamine koos selgitusega, kuidas ja miks ta tööle võeti
Sisedemokraatia
Viia erakondade põhikirjadesse ja riigikogu eetikakoodeksisse punkt, mis ütleb, et erakonna ettepaneku vastu hääletanud riigikogu liiget ei tohi selle eest kuidagi karistada
Erakondade volikogudele suuremate volituste andmine, seejuures volikogu ainult piirkondadest valituks ja sinna ei tohiks kuuluda riigikogu liikmed, ministrid ega partei juhatuse liikmed. Enne volikogu peavad piirkonnad kõik küsimused läbi hääletama.
Keelata ministrite osalemine erakonna juhatuses
Lugeda kehtetuks erakonna esimehe valimised, kui osaleb ainult üks kandidaat
Erakondade noorteorganisatsioone rahastada erakondadest eraldi, tagamaks nende suurem sõltumatus ja võimalus erakonda kritiseerida
Muu
Erakondadevahelise konkurentsi arengukava koostamine
Eetikakursuse lisamine gümnaasiumite õppekavasse
Alkohol ja suitsuruumid riigikogust välja
Riigikogu esimehe koht roteeruma kõigi seal esindatud erakondade vahel
Ministrite palka saavate nõunike miinimumvanuseks 35 aastat (18-35 aastased võiksid töötada vabatahtlikena)
Seada riigikogus otsuse vastuvõtmise poolthäälte miinimumiks 80, mis sunniks erakondi rohkem koostööd tegema
Seada koalitsioonileppele seaduslik alus ja normatiivne regulatsioon
3. VALIMISED
Hääletamine ja valimisringkonnad
Muuta valimisringkondade arvu Eestis (1, 26, 71, 101)
Mandaatide arvu sidumine valimisaktiivsusega
Anda valijale ka vastuhääle võimalus, mis moodustaks 1/10 poolthääle kaalust (st. kümme vastuhäält «nulliks» ühe poolthääle)
Valija nummerdagu kandidaadid eelistuste järjekorras, sõltumata erakonnast
Valimiskünnis langetada (1 protsent, 2,5 protsenti, 3 protsenti) või kaotada üldse
Riigikogusse ainult enim hääli saanud kandidaadid, kaotada kompensatsioonimandaadid
Kaotada e-hääletamine
Valimised 100 protsenti elektrooniliseks
Valimised kohustuslikuks, valimispäev nädala sisse ja riigipühaks
Valimised laupäevale ja valgemale aastaajale
Hääleõigus ka lastele (nt esialgu testperioodiks pikkusega 8 aastat)
Võtta hääleõigus ülalpeetavatelt inimestelt, st. hääletada saavad vaid need, kes on aasta jooksul enne valimisi maksnud tulu- ja sotsiaalmaksu
Hääleõigus peredele, mitte üksikisikutele
Kaotada vangide valimisõiguse automaatne piirang
Ka kohalikel valimistel hääletamise õigus ainult kodanikele
Ka riigikogu valimistel peaksid saama hääletada alalise elamisloaga inimesed lisaks kodanikele
Presidendi, peaministri ja vallavanemate otsevalimised
Hääletamine avalikuks - igale saadikule olgu teada, kes teda valisid, ja neile inimestele peab ta ka oma tegevusest regulaarselt aru andma
Kohalikel valimistel osalemise õiguse andmine ainult linna/valla tegelikele püsielanikele, vältimaks hääletajate ja kandidaatide «eksportimist» enne valimisi
Ühe nimekirja esindajate ülempiiriks volikogudes 60 protsenti kohtadest
Loobuda valimistel hääletamiskabiinidest
Veebikaamerad häälte lugemist jälgima
Valimissedelid pärast häälte kokkulugemist arhiveerida, mitte hävitada
Kampaaniad
Valimiskulutustele ülempiir
Välireklaami keeld aktiivsel kampaaniaperioodil laiendada ka tele- ja raadioreklaamidele.
Ette näha kindlad kohad ja kõigile võrdsed mahud valimisreklaamideks
Valimisreklaamid lubada vaid parlamendivälistele nimekirjadele
Keelata valimisreklaamid, mis annavad valitava kogu volitustega mitteseotud lubadusi
Selge teesi nõudmine igalt valimisreklaamilt
Ainsaks lubatud valimisreklaamiks jätta kandidaadi elulookirjeldus
Karmimad karistused häälte ostmisele
Riiklikud kampaaniad häälteostmise takistamiseks
Kandideerimine
Kautsjoninõue kandideerimisel asendada käendajate olemasolu nõudega
Vähendada kautsjon poole alampalgani ja maksta kautsjon tagasi, kui kandidaat kogus vähemalt 5 protsenti lihtkvoodiks vajalikest häältest
Kautsjoni tagasimaksmine parlamenti mittepääsenud erakondadele
«Valimistrepp»: kõrgema astme esinduskogudesse valitud isikud ei tohi kandideerida madalama astme kogude valimistel (europarlamendi liikmed riigikogu ja kohalikel valimistel, riigikogu liikmed kohalikel valimistel)
Valimisnimekirja esimesed 30 kohta «triibuliseks», mehi-naisi vaheldumisi
Valitsusse ja riigikogusse ainult naised
Tõsta kandidaadi vanuse alampiiri 35-40 eluaastale
Nelja-aastane moratoorium erakondade osalemisele riigikogu valimistel, seni valimised üksikkandidaatidega
Lubada riigikogu valimistel valimisliidud
Keelata erakondade liikmetel valimisliitudes kandideerimine
Valla tasandil kandideerimisõigus ainult valimisliitudele, mitte erakondadele
Riigikogusse kandideerimise õigus ainult magistri- või kõrgema kraadiga inimestele
Keelata maavanematele riigikogu valimistel kandideerimine
Valimistel kandideerimise keeld kriminaal- ja väärtegusid teinud inimestele
Kandideerimiskeeld võlgades erakondadele
Nõuda, et riigikogusse võib kandideerida vaid inimene, kes on eelnevalt samas piirkonnas valitud vähemalt üks kord kohaliku volikogu liikmeks
Kui inimene jätab mõjuva põhjuseta kasutamata valimistel saadud mandaadi, peaks sellega kaasnema kandideerimiskeeld tulevastel valimistel
Valimistel saadud mandaadist loobumisel kaotab nimekiri ka selle kandidaadi poolt antud hääled.
Iga kandidaat määrab ise, kes saab tema asendusliikmeks juhul, kui ta ise esinduskogu kohast loobub
Piirata riigikogu liikme ametiaega kahe koosseisuga
Seada vallavanematele kahe järjestikuse ametiaja ülempiir ja kohalikel valimistel nõue, et vallas või linnas peab osalema vähemalt neli nimekirja
Esimest korda riigikogu saadikuks saamiseks peab kandidaat isiklikult koguma vähemalt 5 protsenti ringkonna lihtkvoodist, teisel korral 15 protsenti ja kolmandal või enamal korral 30 protsenti.
Kandideerijad peavad eelnevalt läbima testi, mis näitab arusaamisvõimet, analüüsivõimet, teadusliku mõtlemise oskust, üldteadmiste taset sh arusaamist terminoloogiast protsesside juhtimises ja probleemide kirjeldamises.
Kõigile kandideerijatele kohustuslik pahede sõltuvustest
Nõuda igalt kandidaadilt kohustuslikus korras seisukohtade avaldamist teatud tundlike küsimuste suhtes ühiskonnas (nt samasooliste abielud, migratsioon jms)
Määrata põhiseaduses, milliste erialade spetsialiste oleks parlamendis vaja ja kui palju, kandidaatide ülesseadmise õigus anda spetsialisti pädevust hinnata oskavatele organisatsioonidele, ning valiku kandidaatide seast teeks rahvas.
Järjestada riigikogu kandidaadid nimekirjas tähestiku järjekorras või suhtarvuna eelmise valimistulemuse puhul, juhul kui ta on ka varem kandideerinud
Kohalikes volikogudes ei tohiks osaleda linna/valla allasutuste juhid, kes hääletavad oma eelarvete üle
Muu
Riigikogu suuruse vähendamine (51 liiget, 30 liiget)
Rahvas valigu vaid kohalikud volikogud, kelle esindajad moodustavad ka parlamendi
Lühendada riigikogu koosseisu volituste pikkust neljalt aastalt kahele
Riigikogu liikmed peaksid jätkama oma põhitööd (sarnaselt kohalike volikogude liikmetega)
Kergesti leitavaks info, kuidas riigikogu liige mingis küsimuses hääletas
Valimistel rohkem hääli saanud riigikogu liikmete häälele suurem kaal riigikogus toimuvatel hääletustel
Ministrile erialase hariduse nõue
Kohustuslik siseaudit KOV-ides
Ministri või riigikogu liikme tagasiastumisega kaasnegu riigiametis töötamise keeld
Ühendada riigikogu esimehe ja presidendi ametid
Fraktsiooni vahetamise lubamine vaid isikumandaadi saanud riigikogu liikmele
Peaministri ametiaja piiramine sarnaselt presidendiga
Maavanemate valimise õigus anda omavalitsuste juurde loodavatele vanemate kogule
Iga saadik peab esitama vähemalt kindlaks määratud arvu ettepanekuid, seadusemuudatusi ja ettekandeid riigikogus
4. OSALEMINE JA KAASATUS
Seadustada avatud poliitikakujunduse ja õigusloome põhimõtted, mis muudaks kogu eelnõu valmimise ja konsultatsiooniprotsessi veebis jälgitavaks ja tagaks avalikkusele võimaluse ettepanekuid esitada.
Seadustada avaliku märgukirja esitamise võimalus riigikogule
Rahva seadusandliku algatuse õiguse sätestamine: kui teatud arv kodanikke annab allkirja, et võetaks vastu mingi seadus või seadusemuudatus, peab riigikogu selle menetlusse võtma. Kui riigikogu ei võta rahva poolt soovitud seadust vastu, siis on rahval õigus nõuda selle seaduse rahvahääletusele panekut. (Veidi teises sõnastuses: kui teatud protsent valijatest on poolt, peab riigikogu ettepaneku vastu võtma)
Olulisemate otsuste puhul tuleb küsida rahva arvamust referendumitel või siduvatel usaldushääletustel (Ühes ettepanekus: otsuse referendumile panemisest peaks tegema riigikogu juhatus või fraktsioonide juhid)
Kui kohalik omavalitsus lükkab tagasi rahvaalgatuse korras esitatud eelnõu, peaks see minema rahvahääletusele
Panna riigikogu komisjonile kohustus arutada ettepaneku esitaja kohaolekul ettepanekuid, millele on kogutud teatud arv toetusallkirju, nt 500
Siduda riigikogu ja kohalikud valimised referendumiga, kus rahvas hääletab ka teatud olulisemate küsimuste lahendusvariantide üle
Seaduseelnõude tekste tuleb koostada ühisloome vormis
Luua veebirakendus, mis aitaks inimestel koostada uute seaduste või seadusemuudatuste ettepanekuid ja need riigikogu komisjonile esitada
Luua nutitelefoni rakendus ettepanekute tegemiseks, hääletamiseks ja muuks tarvilikuks infovahetuseks riigiga
Pikendada avalike konsultatsioonide kestvust 101 päevale, garanteerida ettepaneku tegijale põhjendustega tagasiside
Anda võimalus valijatele ID-kaardi abil hääletada samade küsimuste üle, mis riigikogus, leida kombinatsioon RK liikmete ja valijate häälte kombineerimisest
Riigikogu laiali saata, otsuste tegemine sagedaste e-referendumitega, millel osalemine on kohustuslik (teises ettepanekus vabatahtlik)
Lisada seaduseelnõule avalikkusele kätte- ja arusaadav mõjude analüüs
Kui muudetakse eelnõud, tuleb muuta ka eelnõu seletuskirja
Igale riigikogu liikmele assistent, kelle üheks ülesandeks on eelnõude analüüsimine vastavalt saadiku juhistele
Riigikogu komisjonides toimuvate arutelude protokollimine ja avalikustamine sarnaselt 2003-04 kehtinud riigikogu kodukorra nõudele
Vabaühenduste esindajate kohustuslik kaasamine kohaliku omavalitsuse volikogu komisjonidesse
Parlament kahekojaliseks: erakondade esindajatest valitud (palgaline) ülemkoda (41, 51 liiget) ning (töötasuta) alamkoda (määratav nt kohalike omavalitsuste, presidendi, vabaühenduste või avaõiguslike juriidiliste isikute poolt või valitav üksikkandidaatide ja valimisliitude seast). (Ülemkoda ei saa seadusi vastu võtta alamkoja nõusolekuta.)
Moodustada Tartu Ülikooli professoritest poliitikutele nõu andev koda ning erakondadesse mittekuuluvatest haritlastest, ekspertidest ja juristidest koosnev komisjon, kes hakkaks ette valmistama uut põhiseadust
Kodanikest ühekordsete «arukate kodade» moodustamine kohalikes omavalitsustes, kes arutab läbi olulisi küsimusi ja kujundab seisukoha, mis on omavalitsusele siduv.
Rahvakogu enim vastukaja saanud ettepanekud tuleks kinnitada või tagasi lükata rahvahääletusega, mitte riigikogus
Tuleb leida viis, kuidas panna riigikogu riigikontrolli kriitikat tõsisemalt arvestama
Tuleb luua veebirakendus, mis aitaks rahval mõista, milleks tema makse kasutatakse
Aktiivse kodaniku kursused ja õppematerjalid kohalikesse omavalitsustesse
Süsteemsed kaasamiskoolitused ametnikele ja riigikogu liikmetele
«Eiratud ideede» pank internetis, kuhu kogutakse kõik ettepanekud, mille riigikogu, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused on piisava põhjenduseta kõrvale lükanud
Õiguskantslerile luba kontrollida Eesti seaduste vastavust Euroopa Liiduga
5. SUNDPOLITISEERIMISE JA -PARTEISTAMISE PIDURDAMINE
Keelata ministritel sekkumine ministeeriumi personalivalikutesse
Keelata ametnikel kuulumine erakondadesse
Valitsus koostada parteitutest spetsialistidest, ministrite valimine avaliku konkursiga neljaks aastaks, mis ei kattu riigikogu ametiajaga
Keelata koolidirektoritel erakondadesse kuulumine
Kaotada riigikogulaste tasustamine riigiettevõtete nõukogudes
Erialase hariduse nõude seadmine ametikohtadele määramiseks
Keelata riigikogu liikmete kuulumine nõukogudesse
Nõukogude liikmetele materiaalne vastutus juhtimisvigade eest
Defineerida mittepoliitilised ametikohad, mis mehitatakse üksnes avalike konkurssidega, sh välistada koolijuhtide, riigifirmade nõukogude liikmete ja ministrite nõunike kuulumine parteidesse
Vähendada poliitiliste ametikohtade hulka kohalikes omavalitsustes, kõigile ülejäänutele tuleks töötajad leida avalike konkurssidega
Loobuda nimekirja-kesksest valimisest kohalikesse omavalitsustesse, mis paneb nimekirjade koostajaid tegelema sundparteistamisega
Kõigi poliitikute ja riigiametnike kirjavahetus ning telefonikõned peavad olema avalikud, indekseeritud, reaalajas otsitavad
Kaotada maavanema ametikoht ja maakonnad ümber korraldada
Koostada korruptsiooni märkama õppimise e-õppevahend
Artikkel Postimehe veebilehel.
