- Reset + PDFPrindi

"Üks päev, kaks presidenti", Sakala, 19. mai 2016

© Raigo Pajula

19.05.2016

Rannar Raba


«Hullult närvis olin. Kohutavalt! Mõtlesin, et suren vist ära. Aga tahtmine oli ikkagi väga suur,» kirjeldas Viljandi gümnaasiumi esimese aasta õpilane Kirke Katariina Siimso tunnet, mis oli teda vallanud hetk enne, kui ta asus kodukooli suures auditooriumis usutlema korraga nii Eesti kui Soome presidenti.

See ei olnud Siimsole esimene kord samas ruumis tuntud poliitikutega silmitsi seista. Varem oli ta kaasõpilaste ees küsimusi esitanud Eesti peaministrile Taavi Rõivasele ja haridusminister Jürgen Ligile. Ometi kippus neiu süda sedapuhku eriti kiiresti trummeldama, sest tema kätte oli usaldatud üks silmapaistvamaid rolle päeval, mida võis vähemalt Viljandi jaoks nimetada ajalooliseks.


Hulk tähtsaid teemasid


Seni polnud ükski riigipea Eestis riigivisiidil viibivat kolleegi Viljandit uudistama toonud, veel vähem pakkunud maakonnalinna kooliõpilastele võimalust omal vabal ja terasel moel maailma kammitsevate teemade üle silmast silma debateerida. Sedapuhku läks teisiti ning mõni minut pärast südapäeva asuski Siimso kõrvuti oma gümnaasiumi Porvoo sõpruskooli õpilase Lasse Aapeli Rätyga Eesti presidenti Toomas Hendrik Ilvest ja Soome presidenti Sauli Niinistöt intervjueerima.

Riigijuhtide kooliaegsetest meenutustest ja presidendiks saamise loost alanud jutt rändas peagi märksa laiemate ja põhimõttelisemate ühiskondlike teemade juurde. Nii näiteks palusid õpilased presidentidel nimetada Eesti ja Soome hariduspoliitika tugevusi ja nõrkusi, nõudsid aru julgeoleku ja pagulaskriisi kohta ning pitsitasid välja hulga kandvaid tsitaate tolerantsusest ja solidaarsusest.

Lõviosa küsimustest oli Siimso ette valmistanud mõni päev varem gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Juhan-Mart Salumäe ja direktori Ülle Luisu abiga. Lasse Aapeli Räty ühines ettevõtmisega eelmisel õhtul, mil üheskoos vaadati teemad läbi ja jagati küsimused üldjoontes omavahel ära.


Avatud meel


Kirke Katariina Siimso kooliõed, samuti esimese aasta õpilased Emilia Kagovere ja Hanna Kerstina Kartau avaldasid pärast kohtumist presidentidega veendumust, et nii küsitlejad kui presidendid suutsid erilises koolitunnis püsida igas mõttes oma ülesannete kõrgusel. Samas nentisid mõlemad, et väljaöeldud seisukohad ei sisaldanud midagi ekstra üllatavat või uut.

«Tõdesin, et minu seisukohad ühtivad nende omadega, aga ei pea seda kuidagi üllatavaks, sest usun, et sama moodi mõtlevad kõik avatud meelega inimesed,» lausus Kagovere.

Kartau omakorda rõhutas, et võimalus näha oma koolis korraga kaht ametis olevat presidenti oli juba omaette harukordne võimalus. «Mul on väga hea meel, et sain olla üks neist, kes saali pääses. Tore oli vahetult tajuda, et nad on tegelikult samasugused inimesed nagu kõik teised, kes võivad vabalt teismelistega suhelda ja nalja visata,» rääkis ta.

Keskpäeval gümnaasiumist alanud visiit jätkus presidentidele pärastlõunase jalutuskäiguga Viljandi lossimägedes. Seal astusid meeste kõrvale taas nende abikaasad Ieva Ilves ja Jenni Haukio, kes seni olid pärimusmuusika aidas parmupillimängu õppinud ning pärimusmuusika keskuse ja kultuuriakadeemia tegemistega tutvunud.


Pool tuhat viljandlast


Päeva säravaimaks hetkeks kujunes külaliste saabumine kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi juurde, kuhu neid oli tervitama kogunenud pool tuhat uudishimulikku viljandlast. Suurem osa neist sai seejuures tähtsa käepigistuse.

Eriti vahvasti mõjus sadakond erkkollaseid veste kandvat lasteaialast, kellele linnavalitsus oli kätte jaganud hulga Eesti ja Soome lipukesi ning kes riigijuhtide lahkudes palistasid monumendi juurest Tasuja puiesteele ulatuva jalgtee.

Enne tagasisõitu Tallinna põikas kümmekonnast tumedast autost ja paarist bussist koosnev korteež läbi Ilvese kodutalust Abja vallas. Nii nagu mitme teise riigijuhi külaskäiku, jäi ka Niinistö visiiti meenutama Ärma europarki istutatud puu. Sedapuhku oli välja valitud pihlakas, mis nii eestlaste kui soomlaste uskumust mööda on püha ja toob õnne.

Tänutäheks võõrustamise eest ulatas Niinistö Ilvesele Fiskarsi labida, millest on saanud soomlaste töökuse ja kvaliteedinõudlikkuse tunnusmärk üle maailma.