- Reset +

"Soome ja Eesti presidendid Viljandi gümnaasiumis: Soome kaitseväe valmisolekust, Eesti koolide tugevusest ja pagulasküsimusest", ERR Uudised, 18. mai 2016

18.05.2016

Toimetas Greete Palmiste, Marju Himma. Operaator Siim Lõvi.

Viljandi gümnaasiumi külastasid täna Eesti ja Soome presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Sauli Niinistö. Külalised võtsid osa koolitunnist, milles õpilastel oli võimalik riigipäid intervjueerida. Küsimused puudutasid nii Eesti haridussüsteemi kui ka põgenikekriisiga toimetulekut.

Küsimusi said välja pakkuda kõik gümnaasiumiõpilased. Riigipäid usutlesid Viljandi gümnaasiumi esimese aasta õpilane Kirke Katariina Siimso ja Lasse Aapeli Räty Porvoo sõpruskoolist.

Soojenduseks küsisid õpilased, mis oli presidentide lemmikõppeaine.

Sauli Niinistö vastas, et oli hetki, kus ta oli väga huvitatud ajaloost ja ühiskonnateadustest. President Ilves aga ütles, et talle meeldis kõik. Küsimusele, kas ta oli siis kooli ajal väga aktiivne, vastas Ilves: „Ei olnud aktiivne – ma istusin ja lugesin."

Jätkusid küsimused selle kohta, kuidas presidentidest presidendid said.

Sauli Niinistö, kes on olnud president alates 2012. aastast, meenutas, et 2011. aasta parlamendivalimiste ajal tehti talle ettepanek ning sellest ajast pidas ta end ka võimalikuks presidendiks.

"Esimene kord, kui ma päriselt presidendiks saamise peale mõtlesin oli 23. septembril 2006. aastal. Kui mulle tehti ettepanek presidendiks kandideerida, siis ma väga ei muretsenud, sest siis öeldi – ära muretse, sa nagunii ei saa." Aga kui oli häältelugemise aeg, jõudis presidendikandidaat Ilvesele esimest korda kohale, et temast saabki president.

"Nagu ma ütlesin, ma tegelikult päriselt ei kaalunud presidendiks saamist. Aga kui oled juba midagi alustanud, siis teed seda edasi."

Järgmine soojendusküsimus puudutas kooli. Mida peavad presidendid kummagi riigi haridussüsteemi tugevuseks, küsisid moderaatorid.

Niinistö tõi välja, et õpetaja on Soomes väga austatud ja hinnatud amet. "Kui sa austad oma õpetajat austad, õpid rohkem," nentis Niinistö.

President Ilves arutles, et kuna me oleme PISA-testide edetabeli esikümnes – järelikult teeme midagi õigesti. "Ma ei tea täpselt, mis see on, aga midagi me õigesti teeme. Kui ma vaatan oma tütre pealt kui palju ta koolis õppides tööd teeb, seda on palju." Ilves tõi välja, et Eesti haridussüsteem on traditsioonilisem kui mitmetes lääneriikides, kus omal ajal otsustati vähendada õpilaste koormust ja anda neile näiteks vähem lugemist.

Nõrkusena tõi Ilves välja, et Eesti õpilastel pole piisavalt iseseisva mõtlemise võimalust – nad peavad valima õige ja vale vastuse vahel. "Kuid päriselus ei ole õigeid ja valesid valikuid, tuleb iseseisvalt valida ja otsustada."

Üsna pea võttis intervjuu aga tõsisema suuna ja paistis, et see oli ka riigipeadele üllatus, sest küsimus, kuivõrd on turvalisus meie ümber segases maailmas tagatud, võttis riigipeadelt pisut mõtlemisaega.

Niinistö selgitas, et kolme aasta eest arvati, et Euroopas ehitatakse sõprusriikide võrgustikku, mis võiks olla eeskujuks arenevatele riikidele, näiteks Lähis-Idas. Sündmused Süürias ja Lähis-Idas on aga muutnud paljusid asju, nentis ta.

"Ma olen avastanud, et rahvusvahelisel tasandil räägitakse üha enam dialoogist, mitte järgimisest. Reaalsus on, et kui me ei suuda probleeme Lähis-Idas lahendada, on alternatiiv kohutav. Me nägime seda 2. maailmasõja ajal." Soomlaste perspektiiv oli toona teine, ütles Niinistö ja lisas, et Soome loodab jätkuvalt oma tugevale kaitseväele, mille ülesanne on ennetada sõda.

"Kui Soome mobiliseerib oma väed, on meil rohkem mehi kui Saksamaal reservis," ütles Niinistö. Ilves torkas muidugi vahele, et Saksamaal ei ole reservväge, Niinistö täpsustas, et midagi siiski on [2014. aasta andmetel oli Saksamaa reservväes 40 000 inimest – toim].

Põgenike teemal tõi Niinistö välja, et Soome võttis vastu 30 000 põgenikku. "Ma ei ütleks, et Soome sattus kaosesse – me suutsime hoida olukorra kontrolli all." Kõigile leiti elupaik riigis viibimise ajaks.

"Kõige keerulisem osa seisab aga ees: kuidas põgenikustaatuse saanuid integreerida. See saab olema pikk-pikk protsess. Ja ma ütlen, et põgenikekriis pole kaugelt ümber. Me näeme uusi kanaleid, mille kaudu põgenikud tulevad, üks neist on näiteks Venemaa, mida on näha ka Eesti piiril."

Niinistö rõhutas veel kord, et Soome on praeguseks pidanud vastu võtma 45 000 pagulast, Eestile on määratud 500 inimese kvoot. Arutelu käib kvootide ümber, aga reaalne väljakutse on hoopis suurem, seletas Niinistö. Sellega tuleb tegelikult tegeleda, mitte selle akadeemilise diskussiooniga, kui palju põgenikke kuhugi riiki paigutada, sedastas Niinistö.

Ilves tõi aga välja, et eestlaste suurim väljakutse on saada üle võõravihast.

Koolitund läks ootamatult kiiresti, sest ühtäkki selgus, et väljalubatud publiku küsimustele polegi aega. Kiiresti, küsige üks küsimus, õhutas Ilves takka. Noormees esimesest reast küsis muiates: "Mis on teie lemmikraamatud ja bändid?"

Niinistö tunnistas, et ei tea muusikast suurt midagi ning suunas küsimuse Ilvesele.

"Ma vastan alati sellele küsimusele nii, et kui olin viieaastane, oli mul lemmikvärv, nüüd ei ole mul lemmikut. Bändide seast meeldib mulle rock'n'roll ja ka klassikud. Ma võiks ritta seada kümneid romaane ja filosoofiast kõnelevaid raamatuid, raske on nimetada üht," lausus Ilves.

Niinistö nõustus: ka temal ei ole üht lemmikraamatut. Küll aga esitas ta noortele võrdluse: raamatutega on nagu tähtede vaatamisega. Esmalt jääb silma üks täht, aga veidi laiemalt vaadates on säravaid palju.

Artikkel ERR Uudiste veebilehel.