-
Reset
+
04.05.2008
Head inimesed Tallinnas, Tartus ja Narvas,
head sõbrad üle kogu Eesti!
Ma ütlen teile täna: “suur, suur aitäh!”. Ma tänan Eesti rahva nimel kõiki vabatahtlikke, keda, nagu äsja kuulsime, oli ligi 50 000. Ma tänan prügikoristamise kampaania algatajaid ja eestvõtjaid. Tänu teile sai Eesti eile palju puhtamaks.
Te näitasite neil päevil kodanikuühiskonna võimsust ja kogesite ühiselt koostegemise rõõmu. Veel kord – suur aitäh.
Ent asjal on ka teine ja koledam pool. Öelgem ühiselt “häbi!” neile sadadele, kes selle rämpsu on metsa alla viinud. Häbi neile sadadele, kes äsjast kampaaniat kuritarvitasid ja oma prügi veel eilegi juurde tõid. Peame tunnistama, et me tegeleme ikka veel sovetliku ajastu jääknähtudega, mis kaovad väga vaevaliselt.
Armas rahvas. Mõelgem siis tänasel kontserdil sellele, mida see aktsioon meile andis?
Esimene tulemus on vägagi hästi silmaga nähtav. Meie keskkond sai puhtamaks ja Eesti sai ilusamaks. Me kõik naudime seda, kui sõidame, loodetavasti jalgrattaga, mööda meie kaunist kodumaad.
Teiseks, saame olla kindlad, et Eesti loodus püsib ka edaspidi senisest puhtam. Kes kordki elus prügi koristanud, sellest ei saa enam kunagi looduse reostajat.
Kolmandaks, muutus loodetavasti paljude Eesti elanike suhtumine ning oleme edaspidi oma igapäevaelus säästvamad, tekitame vähem jäätmeid ja prügi ning raiskame üha vähem.
Neljandaks, kümned tuhanded kodanikud on oma teo ja tahtega näidanud, et me hoolime puhtast ja ilusast Eestist, et me ise teeme Eesti puhtamaks ja ilusamaks. Pisipraht on mõneks ajaks kokku kogutud. Aga tõstkem pilk kraavipervelt kõrgemale ja me näeme suuri asju, mis samuti meie silma riivavad, kuigi oleme ehk sellega juba harjunud ja paratamatusega leppinud. Need on Nõukogude võimu ajal põldudele ehitatud koledad tootmishooned ja külakeskustes lagunevad mitmekorruselised elumajad, kus täna ulub tuul ning mida on valus vaadata. Mis ei sobi Eesti maastikule.
Teeme Eesti neistki puhtaks, teeme Eesti täiesti ilusaks.
Üks viis seda teha on juba homme algaval Metsanädalal istutada puid ja koristada võsa. Tehkem nii.
Prügikoristuskampaania on kodanikuühiskond selle täies hiilguses. Meie ise võtame ette, meie ise teeme ära. See ei olnud riigi käsk ega kellegi teise korraldus. See on vabade kodanike endi algatus. See on küpse ja terve ühiskonna tunnus. Aitäh teile veel kord!
