- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Iirimaa presidendi Mary McAleese’i ja dr. Martin McAleese’iga Dublinis 14. aprillil 2008

14.04.2008

Austatud proua president,
Doktor McAleese,
Daamid ja härrad,
Dia daoibh!
Tere õhtust!

Austatud proua president, ma tänan teid teie lahkete sõnade eest, tänan ka Iirimaa rahvast südantsoojendava vastuvõtu eest, mis meile siin on osaks saanud. See ajalooline visiit Iirimaale on mulle suureks rõõmuks ja auks.

Kuigi see on Eesti esimene riigivisiit Iirimaale, ulatuvad meie maade suhted tagasi kaugesse minevikku. Limerickis sündinud krahv George von Browne mängis Eesti ajaloos tähtsat osa. 18. sajandil oli ta Liivimaa, toona Vene tsaariimpeeriumi provintsi kindralkuberner. Krahv von Browne, Iirimaa poeg, oli laialt tuntud oma vaoshoitud ja härrasmeheliku käitumismaneeri poolest. Valgustusajastu tõelise maailmakodanikuna parandas Browne oluliselt kohalike talupoegade võimalusi püüelda hariduse poole ning viis läbi reforme, mis hiljem päädisid eesti pärisorjade vabastamisega.

Heites pilgu lähemale ajaloole, oleme tänulikud, et Iirimaa kunagi ei tunnustanud Eesti ebaseaduslikku annekteerimist Nõukogude Liidu poolt pärast II Maailmasõda. Me ei unusta kunagi John McEvoyd, Eesti aukonsulit Dublinis aastail 1938 – 1960. Tema tublide tegude hulgas tuleb nimetada sedagi, et ta aitas kaitsta eesti laevaomanike huvisid, kes olid rasketel aegadel siia elama asunud.

President McAleese, te olete öelnud, et me oleme privilegeeritud põlvkond, kelle rahvuslikud aarded on tõusnud pimedusest ja säravad vabaduse paistel nõnda kirkalt, et see õigustab kõiki mineviku ohvreid.

Me mõistame, et õiglus ja lahke meel ei ole mitte alati võidutsenud meie ajaloo kõveratel kõrvalteedel. Ent just sellepärast hindame veelgi kõrgemalt oma tänaseid saavutusi. Eesti ja Iirimaa suhted ei ole kunagi olnud lähedasemad kui praegu. Ma pean silmas seda, et suhted ei ole head mitte üksnes kõrgel poliitilisel tasandil, vaid ka kultuuri ja kodanikuühiskonna vallas – tasandil, mis puudutab inimeste igapäevast elu.

Nõnda ühendab meid suurepärane koostöö Eesti ajaloolise Tartu Ülikooli ja teie vanima ülikooli Trinity College’i vahel, samuti ülimalt edukas partnerlus õpilaste ja üliõpilaste vahetusprogrammide valdkonnas. Iiri rahvamuusikud on aastast aastasse esinenud Viljandi folkmuusikafestivalil ja samamoodi on Eesti rahvamuusikud nii mõnelgi Iirimaa festivalil tutvustanud oma kodumaad. Väljapaistev eesti helilooja Arvo Pärt võeti Iirimaal soojalt vastu ning Eesti teatrites on iiri näitekirjanike loomingu lavastused läbi aegade kuulunud kõige populaarsemate hulka. Ma loodan, et seekordne visiit lisab jõudu ja liikumapanevat energiat ka meie kahepoolsetele majandussuhetele.

Iirimaa oli üks esimesi riike, kes avas oma tööturu eestlastele pärast meie ühinemist Euroopa Liiduga. Meie rahvale oli sellel sammul suur sümboolne tähendus.

Iirimaa on sõna otseses mõttes üks maailma avatumaid riike. Doonorriikide osas on Iirimaa üks väljapaistvamaid, kui vaadelda osutatud abi mahtu per capita.

Ka teie interaktiivse informatsiooni keskus O’Connell Streetil on tähelepanuväärne samm selle poole, et avardada üldsuse arusaamu rahvusvahelisest arenguabist ning aidata mõista selle tähtsust.

Iirimaa areng on olnud muljetavaldav. Iirimaad peetakse õigustatult üheks kõige kõrgema elukvaliteediga riigiks, sest te olete osanud edukalt omaks võtta kõik kaasajastumise eelised, jäädes samas ometi iseendale truuks. Siin Dublinis võime nautide hubast vanalinna, mida te olete osanud suurepäraselt hoida ning kus on võimalik näha „kuidas päike hommikul tõuseb ja õhtul looja läheb”.

On olemas tarkusetera, mis väga täpselt kirjeldab teie majanduskasvu: „Tõusuvesi viib kõik paadid merele.” Need sõnad käivad ka Eesti kohta. Viimase kümne aasta jooksul on meie sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta kolmekordistunud. Eestil on õnn paikneda Läänemere piirkonnas, mis on üks kõige kiiremini arenevaid paikkondi maailmas. Kõik see on teinud meist väga optimistliku Euroopa Liidu liikmesriigi, nagu on korduvalt näidanud ka arvamusuuringud.

Meie väärtust Euroopa Liidus saab mõõta meie tegudega ja sellega, mida meil on Euroopale anda. Nii Eesti kui Iirimaa aitavad oma avatusega tõsta Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Meie püüdlused on suunatud õigusriigi kindlustamisele ja demokraatia edendamisele nii Euroopa Liidu naabruses kui ka kaugemal.

Rahu ja turvalisuse tagamisel osaleme külg külje kõrval Euroopa Liidu kriisiohjamise missioonidel.

Iiri rahuvalvajad näitavad üles silmapaistvat vaprust kogu maailmas, leides julgelt ja otsustusvõimeliselt lahendusi väga keerulistes olukordades. Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu üksused kuuluvad koos Iiri üksustega Euroopa Liidu Põhjala Lahingugruppi. Aitame tugevdada stabiilsust ja heaolu Balkanil, osaledes Kosovo ja Bosnia-Herzegovina rahuvalvemissioonidel.

Läbi sajandite on iiri kirjandus – suurejooneline, vahe ja poeetiline, tugevatest traditsioonidest kantud ning täis lummavaid ja tiivustavaid kujundeid – vägagi tähendusrikkalt mõjutanud mitte üksnes Euroopa vaid kogu maailma haritud vaimu. Nüüd ise Iirimaal viibides mõistan seda täielikult. Näen oma silmaga kõiki pilte, mis nende raamatute sõnad on mu kujutluses loonud. Nagu on öelnud üks minu lemmikkirjanikke William Butler Yeats: “We must laugh and we must sing/ we are blest by everything/ everything we look upon is blest.”*

Austatud president,

Daamid ja härrad,

Palun lubage minul ja mu abikaasal soovida kõige paremat Iirimaale, teie kuulsusrikkale kodumaale – jäägu see ikka ja alati Euroopa hunnituks smaragdiks.