-
Reset
+
07.03.2008
Lugupeetav õiguskantsler Allar Jõks,
head sõbrad!
Tänane konverents on pühendatud ühtaegu nii Eesti Vabariigi 90. aastapäevale kui ka õiguskantsleri institutsiooni 70. aastapäevale. Seetõttu on igati asjakohane vaadata veidi minevikku ja siis tulevikku.
1. jaanuaril 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus. Sellega loodi õiguskantsleri institutsioon, milletaolist Eesti Vabariigis seni ei tuntud. Uue riigiorgani ülesandeks oli “valvamine riigi- ja muude avalikõiguslikkude asutiste tegevuse seaduspärasuse järele”.
Et tolle põhiseadusega kujundati Eesti Vabariigist presidentaalne riik, oli loomulik, et õiguskantsler asus Vabariigi Presidendi “juures” ning andis oma tegevusest aru just presidendile.
Professor Jüri Uluots põhjendas uue riigiorgani loomise kava Rahvuskogu esimesele kojale 8. juunil 1937 peetud kõnes järgmiselt, tsiteerin:
“[Õiguskantsleri] instituut on seda enam põhjendatud, et riigipeale võimaldatakse seaduslikkuse järelevalve. Kui riigipea paneks vastavad põhiseaduses tähendatud ülesanded mõnele vähemale ametnikule, siis vaevalt riigipea seda ülesannet, õiguslikkuse järelevalvet, tarvilikult täita saaks. Sel viisil õiguskantsler peab olema riigipeale kaaslaseks Eesti õigusliku korra süvendamise ja säilitamise ülesande teostamisel.”
Eesti esimeseks õiguskantsleriks sai tuntud õigusteadlane Anton Palvadre. Täna meenutab Eesti Vabariigi esimest õiguskantslerit ja tema toonaste tööruumide paiknemist Vabariigi Presidendi Kantselei hoones mälestustahvel. Sellele on kirjutatud: “Siin töötas 1.09.1938–25.07.1940 Eesti Vabariigi esimene õiguskantsler ANTON PALVADRE, 25.03.1886–16.01.1942 Sosva surmalaager”.
Head sõbrad!
Eesti praeguse põhiseaduse ja õiguskantsleri seaduse järgi on õiguskantsler midagi enamat kui ühe institutsiooni abimees. Tema ametis on ühendatud kaks väga tähtsat rolli.
Esiteks, tema tööks on valvata, et riigivõimu tegevus käiks põhiseaduse sätete ja mõtte järgi.
Teisalt on ta riigi ja iga üksiku kodaniku ning elaniku vahemees. Tema on üksikisikule piltlikult öeldes riigi nägu.
Erapooletus, professionaalsus, vankumatu seismine inimeste õiguste kaitsel − just nii iseloomustab demokraatlik Euroopa õiguskantslerit-ombudsman’i. Mul on hea meel, et Eesti õiguskantsleri institutsioon täidab neid ülesandeid järjekindlalt, eeskujulikult ja euroopalikult.
Õiguskantsler ei saa ega tohi olla mugav ja vaikiv riigiametnik. Tema otsene kohus ongi tõstatada küsimusi parlamendi, valitsuse, presidendi või muude ametkondade tegevuse kohta, kui see tegevus või ka tegevusetus läheb vastuollu põhiseadusega, või kui riik kohtleb üksikisikut või isikuid ülekohtuselt.
Ei ole saladus, et õiguskantsleri kui põhiseaduse järelevalvaja ning õigusvahemehe dualistlikus rollis peitub konflikt. Olla ühtaegu parlamendi kriitik ja usaldusalune nõuab tihti laveerimist poliitika ja õiguse piiril. Leida siin õige tasakaal – see on kahtlemata suur väljakutse igale õiguskantslerile.
Nagu riik, nii ei tohi ka õiguskantsleri institutsioon ajas kapselduda, seisma jääda. Tänasele õiguskantslerile on kodanikel ja riigil teistsugused ootused kui 15 või 70 aastat tagasi:
Põhiseaduspärasuse üle otsustamine nõuab õiguskantslerilt üha enam väärtustepõhist kaalumist.
Inimeste õiguste tõhus kaitse eeldab probleemvaldkondade kompleksset analüüsi.
Riigi julgeoleku ja ühiskonna turvalisuse tagamise ning traditsiooniliste riigifunktsioonide erakätesse andmisega seotud põhiõiguste riivamised nõuavad õiguskantsleri kõrgendatud tähelepanu.
Uuel nädalal astub ametisse järgmine Eesti Vabariigi õiguskantsler, Indrek Teder, kellele soovin edu raskes töös ning keda näen neis küsimustes jõuliselt kaasa rääkimas.
Tänan ja tunnustan Allar Jõksi tehtud töö eest. Viimase seitsme aasta jooksul rääkis õiguskantsler paljud keerulised asjad inimestele lihtsaks. Ta näitas, et ametnike kabinettides lihtsalt sündivad otsused võivad kodanikele kaasa tuua raskeid tagajärgi.
Minu hinnangul on Allar Jõks õiguskantslerina teinud palju, et riiki ja kodanikku teineteisele lähemale tuua.
Indrek Tederil tuleb seda tööd niisama tulemuslikult jätkata. Ootused on kõrged ja usalduskrediit suur.
Kindlasti tahan täna ära märkida ka meie iseseisvuse taastamise järgse esimese õiguskantsleri, Eerik-Juhan Truuväli panuse selle institutsiooni arengusse.
Tema õlule langes põhiseaduslikkuse järelevalvaja roll perioodil, mil meie riigis alles loodi uue põhiseaduse põhimõtetele vastavat õiguskorda. Ajal, kui demokraatia kogemus oli napp ja mängureeglid alles kujunemas.
Arusaadavalt tuli õiguskantsleril sellel ajal nii seadusandjale kui ka täitevvõimu teostajaile väga sageli meelde tuletada, et võimu teostades ei tohi astuda üle põhiseadusega etteantud piiridest. Selle tööga tuli esimene õiguskantsler hästi toime, ka temal on suur panus selles, et Eesti on täna respekteeritud õigusriik.
Ühtlasi soovin lõpetuseks härra Eerik-Juhan Truuväljale tema 70. juubeli puhul südamest õnne.
