- Reset + PDFPrindi

Vabariigi Presidendi avaldus Riigikogu ees põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamisel 15. mail 2007

15.05.2007

Austatud Riigikogu esimees!
Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Esinen täna Riigikogu ees poliitilise avaldusega, et anda parlamendile üle põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ning selgitada selle algatuse põhjusi ja sisu.

Algatan põhiseaduse muutmise selleks, et korrastada riigikaitse juhtimist ja tugevdada tsiviilkontrolli.

Põhiseaduse X peatükk, mis käsitleb riigikaitset, on meie hästi õnnestunud põhiseaduse üks kõige enam kriitikat pälvinud osi. Selle peatüki puudustele on juhtinud tähelepanu eksperdid, probleeme on tunnistanud Riigikogu varasemad koosseisud. Ometi ei ole ühtegi asjakohast eelnõu parlamendi ette seni toodud.

Mis on eelnõu sisu?

Teen ettepaneku muuta neid põhiseaduse sätteid, milles on mainitud kaitseväe juhatajat ning ülemjuhatajat. Eelkõige on need sätted, millega määratakse kaitseväe juhataja ning ülemjuhataja ametisse nimetamise kord.

Teatavasti nimetab praegu kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kui Riigikogu leiab, et minu poolt täna teie ette toodav muutmise-ettepanek väärib vastu võtmist ning muudatused jõustuvad, ei sisalda Eesti Vabariigi põhiseadus enam viidet kaitseväe juhatajale ega ülemjuhatajale. Ning kaitseväe juhi ametisse nimetamise korra sätestab Riigikogu seadusega.

Eelnõu ei muuda Vabariigi Presidendi kui riigikaitse kõrgeima juhi staatust. Leian, et see on kooskõlas Euroopa riikide põhiseaduslike traditsioonidega, mille kohaselt nimetatakse riigipead formaalselt riigikaitse kõrgeimaks juhiks. Säärane staatus on küll sümboolne ja tseremoniaalne, aga samas ka tasakaalustav. Ent igapäevaselt ei saa riigikaitse kõrgeim juht sekkuda riigikaitse korraldusse, sest parlamentaarses riigis teostab täidesaatvat riigivõimu, sealhulgas korraldab riigikaitset, ning vastutab parlamendi ees ainuüksi valitsus.

Miks ma selle eelnõu algatan?

Minu arvates on põhiseaduse riigikaitset puudutavad mõned sätted takistanud riigikaitse arengut ning põhjustanud ebakõlasid. Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et konflikte kaitseväe juhatajatega on olnud kõigil eelnevatel kaitseministritel. Seega, küsimus pole konkreetsetes inimestes ja nende omavahelises läbisaamises, vaid me näeme, kuidas juba põhiseadusesse on vastuolud sisse programmeeritud.

Meenutagem, et Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseadus on parlamentaarse vabariigi põhiseadus. Riigikaitse peatükk aga on koostatud Eesti Vabariigi 1937. aasta põhiseaduse, see tähendab presidentaalse riigi põhiseaduse eeskujul. Tulemuseks on hübriid, mis võimaldab asjaosalistel omada erinevat ja vastandlikku ettekujutust oma rollist ja positsioonist riigikaitse korraldamisel. Selle tagajärjeks on puudulik tsiviiljuhtimine ja puudulik tsiviilkontroll.

Parlamentaarses riigis ei saa kaitsevägi alluda kellelegi teisele kui valitsusele. Üksnes nii on ta allutatud demokraatlikule, sealhulgas parlamentaarsele kontrollile. Juhin tähelepanu, et 12. juunil 2002 võttis Riigikogu harvanähtava üksmeelega – 85 poolthäältega – vastu uue rahuaja riigikaitse seaduse, millega riigikaitse juhtimist sätestavad normid viidi suures osas vastavusse parlamentaarse valitsemiskorraga. Kuid nüüd tuleb sellega vastavusse viia ka kaitseväe juhi staatus ja tema ametisse nimetamise kord. Seda aga ei ole võimalik teha ilma põhiseadust muutmata.

Kuidas ma näeksin, et võiks kulgeda selle eelnõu menetlus?

Olen veendunud, et põhiseaduse sätted, mis puudutavad riigikaitseküsimusi, nõuavad Riigikogus esindatud erakondade võimalikult suurt üksmeelt. Samas on minu poolt pakutavad muudatused üsna pakilise iseloomuga. Sellepärast näeksin ma, et Riigikogu muudaks põhiseadust kiireloomulise menetluse korras vastavalt põhiseaduse §-le 166. See aga nõuaks kõige ulatuslikumat kokkulepet Riigikogus.

Et saavutada põhiseaduse muutmiseks vajalikku konsensust, olen kohtunud kõigi Riigikogu fraktsioonide esindajatega, samuti riigikaitsekomisjoni ja põhiseaduskomisjoniga. Nende kohtumiste põhjal on mul kujunenud veendumus, et minu esitatava eelnõu menetlus siin Riigikogus kujuneb konstruktiivseks. Peale selle olen kuulanud ära Riigikaitse Nõukogu seisukoha, mis oli üksmeelselt toetav.

Mõistan ja toetan arvamust, et Riigikogu liikmetel peab olema täielik ülevaade, milline saab olema õigusolustik pärast põhiseaduse muutmist. Seepärast olen leppinud kokku kaitseministriga, et Kaitseministeerium esitab parlamendiliikmetele asjakohaste seadusmuudatuste kavandid. Nendest peab nähtuma, kuidas pärast põhiseaduse muutmist kaitseväe juhataja ametisse nimetatakse ja ametist vabastatakse. Ametikoha politiseerimise vältimiseks tuleb seaduses samuti sätestada täpsed ja ranged kriteeriumid, millele peab kaitseväe juhataja vastama.

Ja lõpetuseks.

Minu palve Riigikogule on mitte laiendada menetluse käigus selle eelnõu sisu. Olen teadlikult keskendunud üksnes kaitseväe juhataja institutsiooniga seonduvale. Põhiseaduse muutmise senine praktika on näidanud, et konsensuse saavutamine on võimalik juhul, kui eelnõu käsitleb ühte, selgelt piiritletud teemat.

Palun teilt, austatud parlament, tõsist ja riigimehelikku lähenemist minu poolt täna algatatavale põhiseaduse muutmise seaduse eelnõule.

Tänan teid ja jõudu tööle!