- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President konverentsil East Capital Baltic Summit 30. mail 2007

30.05.2007

Kallid külalised,
daamid ja härrad!

Lubage mul kõigepealt öelda teile kõigile tere tulemast Tallinnas toimuvale East Capital Summit’ile. Mulle teadaolevalt on tegemist juba üheksanda selletaolise üritusega ja teise üritusega, mis leiab aset siin, Tallinnas. Arvestades, et East Capital’i tegevus hõlmab tunduvalt suuremat ala kui Balti regioon, eeldan, et teil oli piisavalt põhjust Tallinna taas külastada ja seda juba kolme aasta sees. Ma kasutaksingi siinkohal võimalust võrrelda olukorda, milles oleme praegu, ja olukorda 2004. aastal ning heita pilk lähitulevikku.

Vaadates ajas tagasi, näeme, et 2004. aasta alguses ei olnud Eesti veel Euroopa Liidu liige. Neil päevil elasime me Euroopa Liidu laienemise ootuses. Mõningad neist suundumustest, mille tunnistajateks me praegu oleme, ilmnesid juba ka siis. Nende hulka kuuluvad kapitali suuremahuline sissevool, buumi algus eluasemeturul ja laenuturu elavnemine. Samas ei õnnestunud mitte kõike ette näha – näiteks ülikiiret majanduskasvu ja tööjõu vaba liikumise mõju meie tööturule.

Teatud määral “oodatud üllatuseks” oli Euroopa Liiduga ühinemise katalüsaatoriefekt (või positiivne šokk) meie majandusele. Raske oleks ette kujutada viimaste aastate 10protsendilist majanduskasvu ilma Euroopa Liiduga ühinemiseta. Siinkohal rõhutaksin, et Euroopa Liiduga liitumisel oli majandusele ulatuslik mõju isegi Euroopa Liidu toetusi arvestamata. Liitumine Euroopa Liiduga tähendas eeskätt kõrgemaid ootusi, paranenud usaldusväärsust ja viimastegi kaupade ja kapitali vaba liikumist piiravate administratiivsete tõkete kaotamist. Samas on koos ülikiire majanduskasvuga märgata ka mõningaid majanduse ülekuumenemise märke ja seda kõigis Balti riikides. Hiljutiste hinnangute kohaselt võib Eesti loota pehmele maandumisele ja viimane Standard & Poors’i Eestile antud reiting lubab stabiilse väljavaate säilimist (reiting A, väljavaade “stabiilne”).

Suurimaks “ootamatuks üllatuseks” on osutunud tööjõu vaba liikumise küllaltki ulatuslik mõju. See ilmnes pärast uutest liikmesriikidest pärit tööjõule kehtinud ajutiste piirangute kaotamist ja meie puhul oli see seotud eriti Soomega. On üldteada, et tänapäeva Euroopa Liidus on tööturgudel nii võitjaid kui kaotajaid. Võitjate hulka kuuluvad näiteks Suurbritannia ja Iirimaa, kaotajate poolele aga vaesemad uued liikmesriigid. Eestil on siin küllaltki hästi läinud, kuna tööjõu väljavool on mõningate teiste uute liikmesriikidega võrreldes jäänud suhteliselt madalale tasemele. Levinud on arvamus, et tööjõu väljavool on otseses seoses sissetulekuga inimese kohta. Eestis moodustab sissetulek inimese kohta praegu 60 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Selline tase võib olla piiriks, kus töötajad hakkavad võõrsilt tagasi tulema ja mõningaid märke sellest võib juba täheldada.

Heites pilgu tulevikku, on mõningad märksõnad, mis võiksid seda hästi iseloomustada: sissetulekute ühtlustumine, eurotsooniga liitumine ja muutused tööviljakuses.

Mis puudutab sissetulekute ühtlustumist: sissetulekute poolest oleme praegu Euroopa Liidus 21. kohal, samas kui IMD (International Institute for Management and Development) on omistanud meile maailma riikide konkurentsivõime edetabelis 22. koha. Need numbrid annavad tunnistust potentsiaalist, mis on meil praegu veel kasutamata. Seega on põhjust uskuda, et Eesti säilitab kiire majanduskavu ka paljude eelseisvate aastate vältel, seda eeldusel, et me säilitame sobiva majanduspoliitika. Täna meie ees seisvad peamised ülesanded on seotud tööturuga. Tööturu efektiivsus ja paindlikkus on kriitilise tähtsusega, seda nii Euroopa n.ö suure tööturu kui ka elanikkonna vananemise seisukohalt. Elanikkonna vananemine toob endaga kaasa olukorra, kus tööjõu pakkumine on ja jääb pikaajaliseks probleemiks, nii nagu see on juba juhtunud mujal Euroopas. Praegu aitab meid kiire majanduskasv, kuna suurenevad sissetulekud võtavad inimestelt motivatsiooni välismaale tööle asuda.

Kiire majanduskasvu jätkumine ja sissetulekute kiire ühtlustumine tähendab ka kõrgemat inflatsiooni kui eurotsoonis. Kõrge inflatsioonitase ei võimalda meil ilmselt sel aastakümnel eurotsooniga liituda, kuid positiivsest majandusšokist, mille põhjustas osaliselt ka 2004. aastal aset leidnud ühinemine Euroopa Liiduga, üle saades avanevad meile üsna head väljavaated Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmiseks.

Ja lõpetuseks tööviljakusest ning konkurentsivõimest. Koos tööturuga on need kaks teemat meie jaoks kõige kriitilisemate hulgas. Mis puudutab meie majanduse ekspordiga tegelevat sektorit, siis koos sissetuleku kasvuga kaotame ka ühe konkurentsieelise – odava tööjõu. See tähendab omakorda, et me peame keskenduma uute, paremate oskustega tööliste ja inseneride koolitamisele. Teenustesektori osas levib maailmas mitmeid ekslikke müüte konkurentsi ja globaliseerumise kohta, neist üks väidab, et “ülemaailmne konkurents toimib kõikides majandusvaldkondades”. See ei ole aga tõsi enamiku teenuste puhul, kus on sellest tulenevalt palju võimalusi olukorra parandamiseks. Eelmisel aastal toimunud arutelud Euroopa Liidu teenuste direktiivi üle annavad tunnistust, et see väide kehtib nii Eesti kohta kui ka Euroopa Liidu kohta tervikuna.

Lõpetuseks sooviksin teile edukat seminari siin Tallinnas ja tarku otsuseid, millist majandusvaldkonda need ka ei puudutaks.