-
Reset
+
23.05.2007
Lugupeetud kaitseväelased!
Minult ja tõenäoliselt ka teilt on mitmel korral küsitud: miks on Eesti sõdurid Iraagis? Miks peaks Eestit huvitama selle kauge riigi käekäik?
Vastus on lihtne: Iraak ei ole kauge riik. Praeguses maailmas ei ole kaugeid riike.
21. sajandil on kõik omavahel seotud. Ebastabiilne ja sisemiselt vägivaldne Iraak ohustab oma regiooni ning selle ohu kaudu ülejäänud maailma. Seega ka Eestit.
Kui meie siin Soome lahe kaldal tahame enda ümber turvalisemat maailma, siis võiksime ju lihtsalt oodata, et suuremad demokraatlikud riigid muudavad maailma meile turvaliseks. Kuid selline lihtsalt ootamine oleks amoraalne ja ebaeetiline. See oleks ka lühinägelik, mis saeks meie enda turvalisuse oksa.
Eesti ei ole ebaeetiline, vastupidi, meie püüame jõudumööda anda enda panust maailma rahulikumaks tegemisse. Balkanil, Afganistanis, Iraagis, seal, kuhu teie peagi missioonile sõidate.
Eesti ei ole ka lühinägelik. Meie osalemine rahvusvahelistes koalitsioonides kasvatab meie julgeolekut, sest need, kes aitavad teisi, võivad olla kindlad, et vajadusel aidatakse ka neid endid. Eesti on näinud, et see lootus pole liivale kirjutatud, vaid nii ka juhtub.
On olukordi, kui pole enam mõtet arutada, kuidas mingi sõda tekkis, kas põhjus selleks oli hea või halb, tegelik või otsitud. Need on olukorrad, kus tuleb parandada, mis võimalik ja seista vaenupoolte vahel, ka kodusõjale sarnanevas konfliktis, kui pole näha selget rindejoont.
Vägivald laiutab, kusagilt tulistatakse, keegi on kusagile pannud põrgumasina, erinevad hõimud ja samuti terroristid tunduvad olevat segunenud üheks suureks vastaseks, keda on raske märgata – teie teate minust palju paremini tänast Iraaki, sest mitmeid teist lähevad sinna nüüd juba mitmendat korda.
Eesti sõdur Balkanil, Afganistanis ja Iraagis on hea väljaõppega, vapper ja pühendunud sõdalane, kelle missioon on tuua julgeolekut sinna, kus valitseb vaen, kaos ja vägivald.
Tahan, et te teaksite väga selgelt: teile kuulub Eesti parlamendi, Eesti valitsuse, Eesti presidendi ja mis olulisim – Eesti rahva toetus ning lugupidamine.
Palun, öelge oma pereliikmetele ja lähedastele, et nad oleksid kannatlikud teid järgmine pool aastat ootama.
Teile, mehed, soovin ma aga sõduriõnne!
