-
Reset
+
01.12.2006
Austatav rektor,
lugupeetav akadeemiline pere,
mu daamid ja härrad,
kallid sõbrad, mõttekaaslased.
Mu on suur au õnnitleda vanimat eestikeelset ülikooli, eesti vaimuvara üht lätet tema aastapäeval. Mul on ülimalt hea meel, et presidendina tulen Eesti akadeemilisse pühamusse, siia aulasse, esimest korda just seoses esimese eestikeelse ülikooli sünnipäevaga.
Tartu Ülikool on Eesti ülikoolide seas põhjendatult primus – ta on väärikaim ja vanim, olles ühtaegu nii 374 kui 87 aastat vana. Ta kannab kõige ehedamal kujul edasi klassikalise universitase vaimu. Traditsioone säilitades, samas neid kohandades aja uutele nõudmistele.
Aga Tartu Ülikool on siiski – ja õnneks! – ka primus inter pares, see tähendab, et kaugeltki mitte ainus Eesti kõrgkool. See annab meile võimaluse võrrelda ja kõrgkoolidel omavahel konkureerida. Nii Eesti, aga ennekõike ja üha enam teiste riikide ülikoolidega.
Ja sestap küsigemgi siis ausalt ja otse, ennekõike kõrghariduse poliitilistelt kujundajatelt ja rahastajatelt, aga ka ülikoolidelt endilt: kas Eesti-keskne rivaliteet kahandab meie võimet tajuda seda keskkonda, milles meie ülikoolid koos Eesti riigiga täna ja tulevikus tegutsevad?
Tartu Ülikool on Eesti rahvusülikool. Tal on eale ja väärikusele vastav staatus koos sellega vältimatult kaasneva vastutusega. Oleme harjunud pidama Tartu Ülikooli etaloniks, Eesti ülikoolide võimekuse mõõdupuuks. Siit on tulnud täiendust Eesti vaimueliidile, haritlas- ja teadlaskonnale.
Nüüd aga on etalonid muutumas ja võrdlusalused nihkunud. Meie ülikoolide mõõdupuud asuvad Helsingis ja Stockholmis. Üha enam ka Oxfordis, Berliinis ja Harvardis. See tähendab üht: konkurentsi üliõpilaste ja õppejõudude pärast, tänapäeva nõuetele vastava haridus- ja teaduskeskkonna pärast.
Selles heitluses selgub Eesti teaduse tulevik. Kas Eesti parimad noored ajud pürivad õppima just Eesti parimasse kõrgkooli või eelistavad teha seda mujal? Kas Eesti noored teadlased tulevad tagasi Tartusse ja jäävad siia teadust tegema ning oma tulevasi kolleege harima?
See on võtmekoht. See on heitlus, mis tuleb pidada Tartu Ülikoolil, teistel Eesti kõrgkoolidel, tegelikult aga kogu meie haridussüsteemil ja kogu riigil.
Austatavad daamid ja härrad,
soovin Tartu Ülikoolile jõudu, et hoida Eestit Euroopa kõrghariduse ja teaduse kaardil. Tahan teid sel teel oma võimaluste piires toetada, saada tuttavaks teie probleemide ja rõõmudega ning olla teie keskel hoopis sagedamini, kui põgusad pidupäevased põiked seda ühele riigipeale ette näevad.
Tahan südamest tänada rektor Jaak Aaviksood, kelle töö Tartu Ülikooli kaptenisillal peagi otsa saab ning kes tuhandete teiste Eesti elanike eeskujul on otsustanud minna tööle Tallinna. Mul on sellest ühest küljest kahju. Samal ajal aga tean, et nagu presidendiamet ei vähenda kirge välispoliitika vastu, nii ei suuda miski, isegi mitte Tallinn, võtta rektor Aaviksoolt soovi seista Eesti kõrghariduse ja Tartu Ülikooli parema tuleviku eest.
Soovin Tartu Ülikooli akadeemilisele perele jõudu uue rektori valimistel, aga ennekõike:Â
Vivat, crescat, floreat Universitas Tartuensis in aeternum!
