- Reset + PDFPrindi

"Kihnus küpses maa sees lammas viiuli saatel", Pärnu Postimees, 8. oktoober 2014

Rahvamaja fuajees häälestas pille Tallinna Vanalinna ja Lasnamäe muusikakooli folkviiuldajate ansambel Tuuleviiul Kristi Alase juhendamisel
© Silvia Paluoja

08.10.2014

Silvia Paluoja, reporter


Kihnu neljas viiulifestival tõi saarele pärimusmuusikuid igast ilmakaarest, viiuli- ja lõõtspillide kokkumängu harjutamise ajal küpsetasid rahvuslikust toidust vaimustunud kogu päikselise laupäeva maa sees lammast.

Astuvad ju viiulifestival ja rahvusliku toidu festival Liivi lahe suurimal saarel ühte jalga juba kolmandat sügist. Sestap oli kohal Kihnu viiulifestivali patroon presidendiproua Evelin Ilves, kes vaimustus söögitegemise uutest nippidest ajal, kui tema tütar õppis laste folkviiuldajate ansamblis Tuuleviiul õhtuse ühiskontserdi esinemispalu.


Poisid aianurgas


Viiuli- ja akordionihelisid kostis koolimajast, muuseumist, rahvamajast, lõõtsamängu aga lasteaia õuenurgast. Kolm poissi olid leidnud endale harjutamiskoha ja tõmbasid lustiga lõõtsa. Jutuotsale saades seletasid nad, et on Karksi-Nuiast, õpivad sealses muusikakoolis ja gümnaasiumis ning koos hakkasid Lõõtsavägilastes mängima aasta algusest juhendaja Margus Põldsepa käe all.

Lõõtsavägilaste noorim liige Tobias Tae on neljandas, Andres Eelmaa ja Rasmus Kadaja mõni klass eespool ja on kolm aastat muusikakoolis käinud Tobiase ühe vastu.

"Oleme väga head sõbrad ja naabrid ning hakkasime koos mängima, esimene proov oli 29. jaanuaril. Kihnu kutsuti meid õpetaja kaudu, mängime enda valikul "Soomepoiste polkat" ja üht Kihnu lugu," seletas Margus.

"Õpetaja Põldsepp on neid oma eeskujuga innustanud, nad õpivad teist pilli põhipillina, lõõts on valikpill. Neil on tõesti olnud päris palju esinemisi: oma koduvalla üritusel, Soomes – seal olid Tallinna ja Helsingi päevad. Ruhja päevadel Lätis oleme käinud, nii et järjest on olnud põnevaid etteasteid selle lühikese ajaga," rääkis Ene Tae, kes lapsevanemana lõõtsapoistega saarel kaasas oli.

Rahvamaja suurde saali kogunes ansambli Curly Strings laulja ja viiuldaja Eeva Talsi õpituppa ligemale 40 igas eas harjutajat. Kuulmise järgi tuli selgeks saada Kihnu ühe kuulsaima viiuldaja Peeter Rooslaiu nimetu pala, mida ta ise on arhiivisalvestusel nimetanud Läti tantsulooks.

Tuntud ja ennast ehk juba kihnlaseks pidavate juhendajate Kristi Alase, Jaanus Põlderi ja Marju Varblase kõrval olid kolmepäevase viiulifestivali hõngu hoomamas kaks ahvenamaalastki, Francine Eriksson ja Karoliina Kreintaal.


Patrooni arvamus


Kiviõli kunstide kooli direktor, mullu aasta rahvamuusikuks nimetatud ja Untsakatest tuntud muusik viiuliõpetaja Jaanus Põlder õpetas töötubades „Ahvenamaa lugu".

"Õpetasin oma õpilastele "Ahvenamaa lugu", mis kõlab Vikerraadios kihnukeelsete uudiste alguses, kihnlastel ei jää muud üle, kui nad peavad selle omaks looks võtma," seletas Põlder pala valikut. "Kogu Eesti teab seda kui Kihnu lugu sellepärast, et kui Mark Soosaar selle saate tegi, otsis ta sinna lugu. Kihnus ei olnud veel mingit keelpillimängu ja ta võttiski "Ahvenamaa loo", nüüd tuleb see omastada."

Jaanus Põlderit võib nimetada Kihnu viiulifestivali ristiisaks. Virumaalt üle mere jõudnud pärimusmuusik ja Manija suviste pillilaagrite juhendaja tuli SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätase köögilaua taga mõttele taastada katkenud tava festivaliga, kuhu tulevad viiuldajad kaugemalt. Nii näevad kihnlased teisi ja teised neid. Selline kokkusaamine oleks ühtlasi hariv ja meelelahutuslik. Esimene festival toimus 2011. aasta oktoobris, eelmisest sügisest töötab saarel pärimuskool.

UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Kihnu kultuuriruumi olemust kogesid kaugeimad peolised, pärimuskultuuri propageeriva Värska muusikakooli viiuliõpilased ja Virumaa noorteorkestri liikmed. Tallinna Vanalinna ja Lasnamäe muusikakooli folkviiuldajate ansambel Tuuleviiul juhendaja Kristi Alasega on saarel oodatud kui juba tuntud esineja, seekord esitles ansambel avaõhtul oma esimest CDd.

"Need festivalid on aina suuremad ja sisukamad, järgmisest aastast võib see juba rahvusvaheliseks muutuda, kui uus ja ilmastikukindlam laev liinile tuleb," rääkis Evelin Ilves. "Mu endagi tutvusringkonnas on teistest kultuuridest ja lähimaadest muusikuid, keda ma hea meelega kutsuksin. Nad sobiksid siia, rikastaksid seda festivali ja oleksid õnnelikud siin mängides."

Viiulifestivali patrooni arvates on muusikutele väga olulised inspireerivad õpetajad ja eeskujud, kes annavad noortele tahtmist harjutada, tegelda pärimusmuusikaga.


Liha rabarberilehes


"Minust sai festivali patroon, kui siia liitus kohalik toit, need kaks asja – oma rahvamuusika ja oma kohalik toit – koos on minu jaoks kooslus, mida iga kultuur peab väärtustama," mainis Evelin Ilves, kes uudistas koolimaja taga aianurgas sinna publikuna kogunenutega, kuidas lammast ürgsel kombel maa sees küpsetada.

Gurmaanide altarile ohverdas oma kaks näärikuu talle, ute ja oina, Uiõ-Matu talu peremees Olavi Mätas.

Pikalt aru pidamata haarasid tuntud masakad, toidublogijad Piret Hanson ja Mari-Liis Ilover lihakehadest kinni ning hakkasid koos abilistega küpsetamise jaoks paraja suurusega tükke maitsestama. Juhtmõtteks seadsid nad naturaalsuse.

Millised veinid peale "lambaveini" küpsetise juurde sobivad, selgitas toidublogija Liina Karron.

Küüslauk, sidrun, valge pipar, tüümian, rosmariin, pune, palsamiveiniäädikas ja tšillipulber olid käepärast. Kui avastati, et kadakamarju võiks ka olla, saadeti üks tiimi meestest neid karjamaalt tooma.

Tulemeistrid olid pea meetrisügavusse rannakividega vooderdatud auku lõkke teinud hommikul üheksast.

Pärastlõunal kella kahe paiku asetasid hoolsad käed viimase tüki rabarberilehte mässitud liha auku ja vägilase jõuga mehed vedasid sellele laia plaadi, millele tõstetud sütekuhja pandi küpsema korvitäis kartuleid. Õhtul kuuest tiriti plaat kõrvale ja kümned silmapaarid uudistasid, kuidas tulemus pealtvaates paistab.

"Meil on oma traditsioonid, aga teiste käest tasub ju alati õppida. Maa sees küpsetamine ei ole Eesti traditsioon, vähemalt Kihnu oma mitte, aga tulemus oli väga-väga maitsev. Maitseained hakkasid seal augus mängima sõltuvalt sellest, kas lihatükk asus all, peal või keskel," rääkis Evelin Ilves, lisades, et selline lambaküpsetamine oli väga huvitav ettevõtmine.

Kihnu pilliseltsi ja kultuuriruumi korraldatud festivali peakontsert rahvamajas toimus võõrustajate ja külaliste osavõtul enneolematult suurele publikule, andes kaugematele äratundmise Kihnu kultuuri eripärast. Peo tuluga muretsetakse Kihnu pillilastele pille ja tarvikuid.

"See on ehtne, hoopis teistsugune elu," ütles Austraaliast Newcastle'ist sugulastele külla sõitnud laevakapten Toomas Nelson. "Tahtsin näha midagi erilist ja Tallinna sugulased olid kuulnud, et Kihnus on selline festival – see andis erakordse elamuse."


Artikkel Pärnu Postimehe veebilehel.