- Reset + PDFPrindi

President Ilves kohtus Horvaatia riigipeaga

17.03.2009

“Horvaatia edu demokraatliku ja eduka riigi ehitamisel viimase pooleteise aastakümne jooksul on muljetavaldav ning eeskujuks kõigile piirkonna riikidele,” ütles president Toomas Hendrik Ilves, kes saabus Horvaatia riigipea Stjepan Mesić’i kutsel Zagrebisse ametlikule visiidile.

“1995. aastal alustas Eesti kaitsevägi oma esimest rahuvalvemissiooni just Horvaatias, kuid nüüd võib Eesti koos liitlastega öelda Horvaatiale tere tulemast NATO laua taha,” sõnas president Ilves, sest alliansi kõik liikmesmaad on ratifitseerinud Horvaatia liitumise.

“See näitab, kui tulemuslik on pühendumine oma julgeoleku- ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamisele ning nende eesmärkide pidev ja usaldusväärne selgitamine kodus, samavõrd ka oma partneritele,” rõhutas Eesti riigipea, meenutades Horvaatia võimude ulatuslikku teavituskampaaniat, mis tõstis oluliselt rahva toetust NATO-ga liitumisele.

President Ilves julgustas kohtumisel president Mesić’iga Horvaatiat kui Euroopa Liidu kandidaatriiki jätkama järjekindlalt ja sihipäraselt ühendusega liitumiseks vajalikke reforme, mis innustaks muutustele kogu piirkonda: “Selles on Horvaatia vastutus oma naabrite tuleviku ees.”

“Eesti on selle kõik läbi teinud, ja ma kinnitan teile – ka esmapilgul valusad või ebapopulaarsed otsused Euroopa Liiduga ühinemise nimel on ennast kuhjaga ära tasunud ning andnud meile enesekindluse ja aidanud vormida Eesti edulugu,” ütles president Ilves.

Ta tunnustas Horvaatia nõustumist Euroopa Komisjoni pakutud rahvusvahelise ekspertgrupi vahendusega Horvaatia-Sloveenia piiriprobleemi lahendamiseks, õhutas seda tõhusalt kasutama ning soovitas lähtuda Horvaatia pikaajalistest rahvuslikest huvidest.

Samas kinnitas Eesti riigipea, et Euroopa Liiduga peetavatesse läbirääkimistesse mitte puutuvad kahepoolsed küsimused ei tohiks olla liitumiskõnelustel takistuseks ning peatükid tuleks avada ja sulgeda vastavalt kandidaatriigi edusammudele.

Presidentide Ilvese ja Mesić’i kohtumisel räägiti ka olukorrast Lääne-Balkanil laiemalt, pidades tähtsaks piirkonna stabiilsust ning kõigi riikide europüüdluste jätkuvat motiveerimist.

Eesti riigipea nimetas tähelepanuväärseks Horvaatia panust NATO juhitud operatsiooni ISAF, mille eesmärgiks on stabiilsus Afganistanis. Lisaks ligi 300 sõjaväelasele on Zagreb saatnud ISAF-i lipu alla ka koolitusüksused Afganistani armee ja politsei väljaõpetamiseks, lisaks koolitatakse Kabuli tsiviilametnikke.

“Afganistani olukorda saab lahendada vaid kõikehõlmava lähenemisega, kus lisaks sõjalisele abile pannakse võrdselt rõhku ka tsiviil- ja arenguabile,” ütles president Ilves. “Me vajame paindlikkust, mis arvestaks Afganistani ajaloo, tavade, naabrite ja kohaliku poliitlava võimalikult paljude peategelastega.”

Eesti riigipea osales täna Zagrebis kahe riigi salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe allakirjutamisel. Ta kohtus ka Horvaatia parlamendi esimehe Luka Bebić’i, peaminister Ivo Sanader’iga, kes andis külalisele töölõuna, Horvaatia-Eesti parlamendi sõprusgrupi ning Horvaatia Kunsti ja Teaduste Akadeemia juhtidega, samuti külastab Zagrebi linnavalitsust. Õhtul annab president Mesi? Eesti riigipea auks ametliku õhtusöögi. Homme külastab president Ilves Varaždini linna.

 

Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229