-
Reset
+
President Ilves kohtus Aserbaidžaani riigipeaga
13.01.2009
“Eesti nagu ka kogu Euroopa Liit näeb Aserbaidžaanis suure potentsiaaliga partnerit, kellega soovime nii majanduslike kui ka poliitiliste suhete tihendamist ja süvendamist,” kinnitas president Toomas Hendrik Ilves tänasel kohtumisel Aserbaidžaani riigipea Ilham Alijeviga.
President Ilves, kes on kahe riigi suhete ajaloos esimene Aserbaidžaani visiidile saabunud Eesti riigipea, keskendus kohtumisel Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani suhete tulevikule.
Kaspia mere regioonil ja Aserbaidžaanil kui selle regiooni ühel juhtriigil on oluline roll Euroopa Liidu energiajulgeoleku suurendamisel, eriti sai see taas kord selgeks viimase Vene-Ukraina gaasitüli ajal, mis näitas, kui oluline on Euroopa Liidule energiakanalite mitmekesistamine, sõnas president Ilves.
“Just seetõttu hindame kõrgelt Aserbaidžaani valmisolekut osaleda energia “lõunakoridori” projektide – Nabucco gaasijuhtme ja Odessa-Brodõ-Plock naftajuhtme – elluviimises,” ütles ta.
President Alijev rõhutas, et Nabucco gaasijuhtme puhul tuleb selgemaks muuta kõigi osapoolte tegevus ja vastutus.
President Ilves julgustas Aserbaidžaani kasutama ulatuslikult Euroopa Komisjonis valminud idapartnerluse initsiatiivi võimalusi.
“Euroopa Liit on veendunud, et meie idapartnerite edukus sõltub iga riigi valmisolekust ning tahtest ühendusele ja ühenduse väärtustele ka tõepoolest läheneda,” rõhutas president Ilves. “See tähendab demokraatiat, õigusriiki, inimõiguste austamist ning samuti näiteks justiitsreformi läbiviimise tempo ja haldussuutlikkuse tõstmist.”
President Ilvese sõnul ei võta Eesti ühegi riigi suhtes õpetaja-rolli, kuidas see riik peaks enda tulevikku kujundama.
“Ent kui mõni riik deklareerib soovi tihendada sidemeid Euroopa Liiduga, on loomulik, et Eesti selle ühenduse liikmena saab soovitada, kuidas eurolõimumine toimuks kõige edukamalt,” ütles ta.
Eesti riigipea rääkis ka ajakirjandusvabadusest ning ajakirjanike ja meedia tegutsemisvabadusest, mille tunnistamine on Euroopale omane ja oluline.
Kõneldes Euroopa Liidu viisalihtsustamispoliitikast ütles president Ilves, et ühendus ei tohiks viisalihtsustuse pakkumisel põhjendamatult eelistada ühtesid lähinaabreid teistele.
President Ilves rõhutas ka tihedama majandusliku suhtlemise olulisust Aserbaidžaani ja Eesti vahel, tuues näiteks infotehnoloogia valdkonna, kus kahe riigi ettevõtjate vahel on kujunemas tihedad ja töised sidemed.
“Eestit ja Eesti ettevõtjaid huvitab Aserbaidžaan ja tema arenev majandus nii investeerimiskeskkonnana kui ka turuna,” ütles president Ilves. “Soovime meie investoritele siin turvalist ettevõtluskeskkonda, mida iseloomustaksid toimiv justiitssüsteem, läbipaistvus ning liigsete bürokraatlike tõkete puudumine.”
Kõneldes Mägi-Karabahhi konfliktist, kinnitas Eesti riigipea territoriaalse terviklikkuse põhimõtte austamise vajalikkust ning ütles, et selline konflikt on ohuks kogu regiooni julgeolekule ja stabiilsusele, samuti pärsib see konflikti osapoolte majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset arengut.
“Eesti on kindlalt veendunud, et püsiva lahenduse niisugusele konfliktile peavad leidma diplomaadid ja poliitikud läbirääkimiste laua taga,” ütles president Ilves. “Mul on hea meel, et täpselt sama arvab ka Aserbaidžaani juhtkond.”
Presidentide Ilvese ja Alijevi kohtumisel kõneldi ka Aserbaidžaani-NATO koostöö süvendamisest ja laiendamisest. Eesti riigipea tunnustas Aserbaidžaani osalemist alliansi juhitud missioonidel Kosovos ja Afganistanis, samuti rahvusvahelises koalitsioonis Iraagis.
“Eesti peab oluliseks NATO partnerlussuhete arendamisel ühisväärtuste austamist, paindlikku koostööd ja dialoogi vastavalt julgeolekupoliitilistele vajadustele,” ütles president Ilves.
Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229
