- Reset +

Vabariigi President kohtus Leedu riigipeaga

29.04.2008

President Toomas Hendrik Ilves võttis täna Kadriorus vastu Eestisse riigivisiidile saabunud Leedu presidendi Valdas Adamkuse. Kohtumisel keskenduti peamiselt Balti riikide koostööle energiajulgeoleku, Euroopa Liidu naabruspoliitika ning Läänemere strateegia küsimustes. Samuti arutasid riigipead arenguid Gruusias ja Ukrainas.

Kõneledes energiajulgeolekust, rõhutas Eesti riigipea, et elektri import kolmandatest riikidest on üks peamisi ohte Euroopa Liidu siseturule ja energiajulgeolekule. "Lahendus varustuskindluse probleemile saab seisneda vaid usalduslikus koostöös liikmesriikide vahel uute energiaühenduste loomisel ning sõltumatuse tagamisel ebastabiilsetest energiatarnijatest," märkis riigipea.

"Energia on oluliseks sõlmpunktiks ka Läänemere strateegias," märkis president Ilves kohtumisel. Läänemere piirkond on presidendi sõnul üks suuremaid majandusliku potentsiaaliga alasid Euroopa Liidus, seniste koostöövormide ja -tegevuste kõrval nägid riigipead perspektiivi ka teenuste ning tööjõu vabas liikumises.

Kohtumisel kõneldi ka Euroopa Liidu naabruspoliitikast, kus presidendid Ilves ja Adamkus nentisid, et Euroopa senine naabruspoliitika on ennast õigustanud ning seda tuleb edasi arendada.

"Pean oluliseks, et igale partnerriigile lähenetaks individuaalselt," märkis Eesti riigipea. "Edukamatel riikidel, kes suudavad end kiiremini reformida, tuleks võimaldada ka kiiremini edasi liikuda. See on oluline naabruspoliitika terviklikkuse säilimise seisukohalt." Eesti riigipea rõhutas ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes vajadust arvestada kõigi 27 liikmeriigi huvidega.

Presidendid Ilves ja Adamkus kõnelesid ka arengutest Gruusias ja Ukrainas.

"Gruusiat ja Ukrainat, aga ka teisi demokraatia tee valinud riike ei tohi jätta üksi, vaid tuleb toetada nende püüdlusi vabaduse ja turumajanduse edendamisel," toonitas Eesti riigipea, lisades, et kolmandatel riikidel ei saa olla ka mitte kaudset vetoõigust NATO otsustele laienemise üle.

President Ilvese sõnul peab ka Euroopa Liidu uks jääma Ukrainale avatuks ning uus kavandatav Euroopa Liidu–Ukraina leping ei tohi saada aseaineks Ukraina võimalikule tulevasele liikmelisusele, vaid olema samm liikmeks saamise suunas.

Leedu riigipea avaldas toetust president Ilvese ja Poola presidendi Lech Kaczyński poolt tänavu märtsis vastu võetud ühisdeklaratsioonile, milles kutsutakse Euroopa riikide valitsusi arutama võimalust luua rahvusvaheline komisjon kommunismi inimsusevastaste kuritegude ja inimõiguste rikkumiste uurimiseks.

"Euroopa Liidu sisemise solidaarsuse oluliseks eelduseks on üksteise ajaloo tundmine ja mõistmine," ütles president Ilves. Tema hinnangul on seni Euroopa ühe osa ajalugu teisele olnud vähetuttav. "On väga tähtis, et me seda tutvustamistööd teeksime üksmeeles ja targalt ega peletaks ära neid, kellele me oma ajalugu tutvustada tahame."

Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229