- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President: Eesti kroon on osa meie majanduslikust eduloost

23.05.2007

“Meie majandusedu ühed allikad: stabiilne rahasüsteem ja vastutustundlik konservatiivne eelarvepoliitika peavad jääma paika ka edaspidi,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Tallinnas Eesti krooni taaskehtestamise 15. aastapäevale pühendatud konverentsil “Euroopa majanduse võimalused üleilmses konkurentsis”.

Samas lisas riigipea, et neile lisanduvad üha enam uued teemad. “Ennekõike hariduse ja innovatsiooni, aga ka inimkapitali väärtustamise valdkonnis. Selle kõrval tuleb meil koos oma partneritega leida vastused energeetika tulevikku ja energiajulgeolekut puudutavatele küsimustele. Neid vastuseid ootab üha enam mis tahes riik, iga ettevõte ja üha enam ka iga inimene,” rääkis president Ilves.

Meenutades Eesti krooni taaskehtestamist 15 aastat tagasi, ütles riigipea, et siis ei arutatud Eestis Euroopa majanduse võimalusi üleilmses konkurentsis. “Selle asemel murti pead Eesti väljavaate üle majanduslikult ise hakkama saada. Puudus oli kõigest, välja arvatud ehk rubladest, mis enam ei maksnud,” kõneles president Ilves.

“Seda siiram võiks olla me rõõm selle üle, et vaid 15 aasta jooksul on meilt vastuseid ootavad küsimused nii kardinaalselt muutunud. Ei, need vastused ei pruugi olla alati lihtsamad. Pigem vastupidi. Aga eelduse, et me saame küsida arenenud riigile omaseid küsimusi, on meile ühest küljest loonud prognoositust suurem majanduslik edu,” ütles riigipea. “Teisalt aga arusaam, et tänapäeva maailmas ei sõltu väikeriigi edu mitte ainult temast enesest, vaid hoopis avaramast meid ümbritsevast ruumist. Ses mõttes pole Eesti edu võimalik käsitella lahus kogu Läänemere regiooni heast käekäigust kitsamas ning Euroopa Liidu edust laiemas geograafilises mõttes.”

Nimetatud suurte muutuste kiuste on ka tänase Eesti põhiküsimus jäänud laias laastus samaks, jätkas president Ilves: “Kuidas hakkama saada üha tihenevas konkurentsis? Milline on Eesti optimaalseim tee, arvestades meie siiski üsna nappe ressursse, võrreldes globaalse majandusruumi suurte tegijatega? Tänane Eesti pole veel rikas, kuid ka kaugeltki mitte enam vaene riik. Jõukuse ja elatustaseme kasv on võtmas meilt seniseid arengueeliseid, näiteks odavat tööjõudu.”

Riigipea tervitas ja tänas kõiki neid, kelle tarkus ja sihikindel töö viisid vastselt oma iseseisvuse taastanud Eesti riigi 15 aastat tagasi oma rahani. “Just neid võib nimetada Euroopa viimase paarikümne aasta ühe kirkaima majandusliku eduloo autoreiks. Nii nemad toona, nagu ka meie täna ju teame, et raha on üksnes vahend, aga mitte eesmärk. See on vahend, mis aitab Eestil ja Eesti rahval areneda ja õitseda, end hästi ja turvaliselt tunda,” ütles president Ilves.

“Ja seetõttu, lähtudes Eesti pikaajalistest huvidest, tunneksin ma rõõmu, kui juba lähemas tulevikus saaksime Eesti kroonist rääkida ajalookonverentsidel ja mitte majandusfoorumitel. Oma väärtustega ja poliitiliselt oleme me juba täna Euroopa Liidus. Nüüd on aeg jõuda sinna ka monetaarselt,” lõpetas riigipea.

President Ilves kohtus tänasel konverentsil ka Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaquín Almuniaga.

 

Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229