-
Reset
+
Presidendid Halonen ja Ilves: Euroopa Liidu tugevus on Soome ja Eesti huvides
14.03.2007
Riigivisiidil Soome Vabariiki kohtus Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves täna hommikul Helsingis Soome presidendi Tarja Haloneniga, kellega arutati Eesti-Soome suhteid, Euroopa tulevikku ja olukorda ühenduse naabermaades.
“Meie riikide läbikäimine on tihedam ja mitmekülgsem kui kunagi varem,” kinnitas president Ilves, kasutades koostöö iseloomustamiseks väljendit “Eesti-Soome pretsedenditu erisuhe”.
“Tulevikku vaadates tuleks edendada meie koostööd teaduse ja innovatsiooni valdkonnas, et ühiselt panustada Läänemere piirkonna muutmisse teadmismahukamaks ja konkurentsivõimelisemaks,” sõnas Eesti riigipea.
Rääkides energiaküsimustest, ütles president Ilves, et siseturu edendamiseks tuleks lisaks Estlinki merekaablile luua Eesti ja Soome vahele täiendavaid ühendusi. Nii näiteks on Eesti huvitatud Estlink 2 elektrikaabli rajamisest.
Vene-Saksa gaasitorust kõneledes leidsid presidendid Halonen ja Ilves, et enne selle ehituse alustamist tuleb hinnata kõiki keskkonnaga seotud muresid. “Praegu on jäänud mulje, et arendaja on suhtunud keskkonnamõjude hindamisse kui formaalsusesse,” ütles Eesti riigipea. President Ilves rõhutas, et seni ei ole gaasijuhtme kavandamisel Eestiga koostööd tehtud, kuigi see peaks kulgema Eesti majandusvööndi vahetus läheduses.
Euroopa Liidu temaatikal peatudes nentis president Ilves, et Soome on meile eeskujuks, kuidas Euroopa Liidu koordinatsiooni üles ehitada ning pürgida tõhusate ja etteennustatavate liikmesriikide sekka.
Mõlemad presidendid nõustusid, et Euroopa Liidu tugevus on kindlasti nii Eesti- kui ka Soome-suguste väikeste riikide huvides. “Peaksime selle nimel tegema teadvustatult enam koostööd, mitte võtma euroliitu iseenesestmõistetavusena,” ütles president Ilves. “Soovime kuuluda Euroopa Liidu tuumikusse, mis koosneb arvestatavatest, etteennustatavatest ja tõhusatest riikidest.”
Kõneledes Euroopa Liidu naabruspoliitikast, ütles Eesti riigipea, et oluline on ära hoida end reformivate riikide pettumine ja mahajäetuse tunne. See aga nõuab Euroopa Liidu selget pühendumist ja nähtavat panustamist nendesse maadesse.
Venemaast rääkides kordas president Ilves oma varasemat mõtet, et suhtumine, kus Venemaa näeb demokraatlikke arenguid oma naabruses kui ohtu oma julgeolekule ja “legitiimsete” huvide kahjustamist, ei kinnita ühistest väärtustest lähtumist, millele on rajatud Euroopa Liidu-Vene strateegiline partnerlus.
Presidendi kantselei avalike suhete osakond
Kadriorus 14. märtsil 2007
