-
Reset
+
"Ilvese sõnum leiab maailmas kuulajaid", Postimees, 7. detsember 2013
07.12.2013
Argo Ideon
Toomas Hendrik Ilvese Eesti IT-saavutusi tutvustavad sõnavõtud võivad sillutada teed ka tema enda tulevikule.
«Kui sa oled soomlane, kes tuleb Eestisse ja puhkab saartel, ning su ravimid kukkusid merre, sest sa jõid oma purjepaadil mõne õlle üleliia, siis võtad sa oma mobiiltelefoni ja helistad oma arstile Lapimaal,» kirjeldas president Toomas Hendrik Ilves novembri lõpus Londoni mõttekojas Legatum Institute peetud esinemises seda tulevikku, kuhu Eesti-Soome riiklike IT-süsteemide koostöö peaks lähemal ajal välja jõudma.
«Ning sa ütled: ma just kaotasin oma mis iganes [ravimid], ning arst kirjutab arvutis uue retsepti välja. Siis sa lähed kohalikku apteeki ja annad oma kaardi – ning siin su penitsilliin ongi.»
Legatum on vaid üks näide Ilvese viimase aja rahvusvahelistest esinemistest ja intervjuudest IT-teemal. Kui vaadata ka presidendi kantselei kommunikatsiooni ja Ilvese enda lehekülge Facebookis, on näha, kui suur osa riigipea ajast ja energiast IT-valdkonnale tegelikult kulub. Millest ta põhiliselt räägib?
Äsjases telekanali CNN usutluses selgitas president Ilves, et 1993. aastal, peagi pärast iseseisvuse taastamist, sai Eesti alustada oma digitaalrevolutsiooniga samal tasemel teiste riikidega. «Olime paljudel aladel mahajäänud. Mis puutub ITsse, siis alustasime enam või vähem samalt põhjalt nagu teisedki.»
Ilvesele ei saa ette heita, et ta räägiks eri auditooriumidele erinevat juttu, sest ka novembri lõpus Londonis selgitas ta täpselt sama asja. «Olime vaesed, meil oli olnud 50 aastat, kus infrastruktuuri ei arendatud. Samal ajal ehitasid teised Autobahn'e. Meil olid Tallinnas 1939. aasta tüüpi telefonikeskjaamad.»
Samas, märkis Ilves, kui 1992.–1993. aastal ilmus välja esimene veebibrauser Mosaic, oli Eesti selles osas samal tasemel teiste riikidega ning sealt oli võimalik püstitada loosung «Let's computerize everything!».
Eesti riigipead Londonis auditooriumile tutvustanud Pulitzeri preemia laureaadi, ajalookirjanik Anne Applebaumi sõnul õppis Ilves programmeerima 13-aastaselt. Seda kuulis ta muidugi asjaosaliselt endalt.
Ilves tõdes Londoni esinemises, et 99 protsenti Eesti pangatehingutest tehakse internetis juba 2000. aastate algusest peale. 99 protsenti maksudeklaratsioone tehakse interneti kaudu, 96–97 protsenti retseptidest on onlain'is. «Eestis kulub firma registreerimiseks 18 minutit. Itaalias võtab see 18 kuud.»
Presidendi hinnangul on alanud küberrevolutsioon aga alles algusjärgus. «Digitaliseeritud maailm on radikaalselt erinev kõigest, mida oleme varem tundnud,» märkis ta ning leidis, et isegi kunagine Inglismaa tööstusrevolutsioon oli selle kõrval väike sündmus.
«Me võime näha kaugeid galaktikaid, kuid on märksa raskem näha, kus me ise asume. Selleks et teada saada, mida aurumasin võib teha, oli vaja hakata neid seeriaviisiliselt tootma. Siis, kui me hakkasime seeriaviisil tootma autosid, selgus, et on vaja ka selliseid asju, mida kunagi varem polnud – nagu maanteeviaduktid. Koos autodega tekkisid äärelinnad – varem oli asi selge, sa elasid kas linnas või maal, äärelinnu polnud.»
Portaalis eTN.com avaldatud, Ilvese sama esinemist käsitlev ülevaade toob aga esile tekkinud ohud privaatsusele – näiteks selle, et inimesed on naiivsed, kui ei taipa, et tasuta allalaetavad äpid on disainitud niimoodi, et nende kaudu edastatavate andmete abil saab raha teenida.
Üldisemalt aga tuleb inimestel ikkagi usaldada valitsusi, kelle ülesandeks on tagada turvalisus ka internetis. Selle teesi kaitsmine on Ilvesel muidugi mõnevõrra keerulisem kui rääkida IT kasulikkusest tervishoius või hariduses.
Näiteks Helsingin Sanomate intervjuus, mis ilmus novembri lõpus, kõneles Ilves sellest, et endise NSA kaastöötaja Edward Snowdeni paljastused USA nuhkimisest on tekitanud Euroopas ilmse ülereageeringu. Presidendi hinnangul pole tähtsatest asjadest kunagi kõneldud seal, kus on võimalik telefone pealt kuulata või e-postkastis nuhkida.
«Kui intervjuu pöördub Euroopa Liidu tuumikriikide kriitikale, hakkab Ilvese staap närviliselt nihelema,» märgib Helsingin Sanomat. «Aega on veel võib-olla ühele küsimusele.»
Kuid Ilvesel on ilmselt põhjust tunda heameelt selle iseloomustuse üle, millega Soome suurim ajaleht teda kostitab. «Ta on juhtumisi ainus riigijuht, kes reisib ringi maailma lavadel, kõnelemas sujuvalt nohikute keelt.»
Septembris avaldas USA populaarne veebisait buzzfeed.com Eesti riigipeast portreeloo pealkirjaga «Twitteri president». Selles loos seletas Ilves, et tema kohalolek selles meediumis on suuresti kaasa aidanud paremale mõistmisele, mida Eesti on IT alal saavutanud.
«Muuhulgas peab ka iga kohalik Twitteri-kasutaja arvestama võimalusega, et kui sa paugutad seal, et Eestis on asjad nii- või naasugused, siis võtab Ilves sinuga kohe ühendust ja küsib viidet andmete allikale.»
