-
Reset
+
28.06.2010
Teie ekstsellents president Peres,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad!
Mul on suur rõõm ja au taas külastada teie riiki – eri kultuuride ja usundite kohtumispaika, raamatute raamatu hälli, Euroopa kultuuri peamist algallikat, maad, mida iidsetest aegadest alates tuntakse tõotatud maana ja mis on taastatud juutide koduna. Kui jalajälg saaks kõnelda, vestaks iga siin astutud samm sama palju nii teie maa rikkalikust kultuurist ja ajaloost kui ka sel kitsukesel maaribal peetud võitluste koormast.
Meie austus kuulub kõikidele, kes on oma riigi ja vabaduse nimel verd ja higi valanud. Ka eestlaste jaoks on unistus oma riigist püha ja puutumatu, mida keegi ei ole saanud väevõimuga võtta. Oleme kätte võidelnud iseseisvuse ja seejuures kuulub meie tänu ka Eesti juutidele, kes paljude teiste rahvuste kõrval osalesid meie Vabadussõjas. Täna seisame silmitsi uute, piireületavate ohtudega: oleme mõlemad tõrjunud küberründeid ning kindlustame oma energiajulgeolekut.
Härra president, olete öelnud, et igaüks on kohustatud hoolikalt planeerima oma reisi erinevaid etappe, kuid igaühel on ka voli unistada ning jätkata unistamist kuni sihtkohta jõudmiseni. Kuigi olete jõudnud oma unistuste maale, olete pürginud üha uute ja uute eesmärkide poole ning liikunud sihikindlalt rahu ja üksteisemõistmise teel nagu kogu iisraeli rahvas.
Suur osa tänase Iisraeli elanikke ongi siia tulnud kusagilt mujalt, sealhulgas Eestist. Nõndasamuti on aeg, sõjad ja tagakiusamine pillutanud eestlasi. Ka mina olen sündinud kaugel oma kodumaast ja unistanud tagasipöördumisest oma isakoju Viljandimaal. Tean, mis tunne on olla oma kodumaast ära lõigatud ja just sellepärast olen pühendanud suure osa oma elust selle sideme taastamisele.
Ühed unistused täituvad ja nende asemele sünnivad uued. Me jätkame oma julgeoleku kindlustamist ja aitame kaasa rahu jaluleseadmisele maailma eri paigus. Lähis-Ida rahuprotsess pole siinjuures erand. Euroopa Liidu liikmena on kõikehõlmava lahenduse leidmine Lähis-Idas ka meie välispoliitikas olulisel kohal.
Soovime edendada tihedamaid sidemeid Iisraeli – nii Eesti kui kogu Euroopa Liidu strateegilise partneriga. Sellest ajendatult sündis ka kaks aastat tagasi ellu viidud plaan avada esmakordselt ajaloos Eesti saatkond Tel Avivis. Nüüd tuleb saatkonda tugevdada, mis võimaldab senisest enam keskenduda nii poliitika, majanduse kui ka hariduse ja teaduse alaste kontaktide sõlmimisele.
Austatud president, kui teie perekond 1934. aastal Wiszniewost Tel Avivi (Jaffasse) jõudis, tegutses seal Eesti aukonsulina Maurice Litwinsky, tsitrusviljadega kaupleva ettevõtte Litwinsky Brothers juht. Litwinskyle oli Eesti Välisministeeriumi poolt tehtud ülesandeks erilist rõhku panna ärisidemete arendamisele. Aukonsuli kaasabil majanduskontaktid hoogustusid, kuid nagu ta hiljem pidi tõdema, ei suutnud Eesti eksportöörid oma võimalusi täiel määral kasutada. Sama küsimuse ees seisame tänagi, sestap loodan, et homse majandusseminari kaudu õnnestub kahe riigi ettevõtjaid edukalt kokku viia.
Kuigi ülemaailmne majanduslangus on puudutanud meid kõiki, oleme teinud sellest omad järeldused ja asunud end tulevaste tormide vastu kindlamalt kaitsma. Suuresti ekspordile orienteeritud riikidena oleme mõlemad sõltuvad välisturgudest, kuid meie hiljutine liitumine OECDga aitab kahtlemata tasakaalu kindlustada. See on vaieldamatult kvaliteedimärk meile mõlemale ja ühtlasi platvorm, kus Eestil ja Iisraelil on võimalik kasulikult kogemusi vahetada.
Perspektiivi on ka haridus- ja teaduskoostööl, näiteks keskkonnasõbralike energialahenduste väljatöötamisel, nagu võisime veenduda „Better place´i“ külastades, ja geenitehnoloogia valdkonnas. Hiljuti avaldati teadusajakirjas „Nature“ rahvusvahelise töörühma uurimus juutide päritolust, mis valmis Tartu Ülikooli teadlaste juhtimisel. Teadustöö kinnitab, et juudid on mitte ainult tugevate kultuuriliste seoste ja traditsioonidega, vaid ka ühtse päritoluga rahvus, kelle geneetilist järjepidevust pole ajaloo keerdkäigud mitmete tuhandete aastate kestel suutnud katkestada.
Me loodame näha enam Eesti teadlasi töötamas Iisraeli teadus- ja uurimisasutustes ning Iisraeli üliõpilasi Eestis. Teadaolevalt õppis juba 19. sajandi lõpus Tartu Ülikoolis ligikaudu 300 juudi üliõpilast ehk koguni 20% tudengite koguarvust. Tartu Ülikool oli ka see koht, kus 1933. aastal kolmanda ülikoolina maailmas – asutati judaistika õppetool.
Ent juudi kogukond Eestis oli hakanud kujunema 19. sajandi keskel, mil Vene sõjaväes teeninutel oli võimalik hakata vabalt elukohta valima. Sellest tulenes ka esimeste juudi koguduste tekkimine ja juudi rahvuskooli avamine Tartus 135 aastat tagasi. Ajalooürikute andmetel oli esimene juut – Johannes Jode – Tallinnasse asunud aga juba 1333. aastal.
Kui kirjanik ja hilisem välisminister Jaan Lattik 1925. aastal Püha maad väisas, kohtas ta Tartu Ülikooli diplomiga kohalikku arsti, Viljandimaalt pärit prouat ja tema poega, kes Juudi gümnaasiumis õppinuna viiulil Eesti hümni mängis ja mitmeid teisi Eestis sündinud juute, kes sünnimaad hea sõnaga meenutasid. Eilsel kohtumisel siinsete Eestist pärit juutidega kogesin samasugust uhkustunnet.
Meie teed ja rajad on läbi põimunud ja meid liidab sarnane ajalooline kogemus. Nagu seisab 1919. aasta kevadel Tallinnas kokku tulnud esimese Eesti Juudi Kogukondade Kongressi tervituses Asutavale Kogule, „on Eesti rahvas kahtlemata rahvaste kokkukõlalise elamise tähtsusest aru saanud ja neid olusid tundma õppinud, milledes noore demokraatlise riigi rahvustevaheline kokkukõla võimalik on.“ Me adusime seda siis ja adume ka nüüd. Just see ajendas noort Eesti Vabariiki juba oma esimesse põhiseadusesse sisse kirjutama unikaalseid rahvusvähemuste õigusi kaitsvaid sätteid, ja neid ka austusega järgima. Seega pole juhus, et just Eestis said juudid 6. juunil 1926 – esimese riigina maailmas - välja kuulutada oma kultuuriautonoomia, misläbi Eestil on au olla igavesti kantud juutide kuldraamatusse.
Ma olen uhke ka selle üle, et nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti vaba Venemaal valitsenud antisemitismist, mis sundis paljusid juudi intellektuaale otsima pelgupaika Tartu Ülikooli vabameelsest keskkonnast. Ennekõike nimetaksin siin tunnustatud õpetlast Juri Lotmani. Juudi diasporaa on saanud Eesti Vabariigis vabalt kasvada ja areneda ning see on avardanud ka meie maailma. Eesti ühiskond on tänu juutide panusele kultuuri, teaduse ja majanduse vallas palju võitnud. Võtkem näiteks Juri, Mihhail ja Aleksei Lotmani, Anna ja Eri Klasi, Adik Levini – kui nimetada vaid mõnda.
Uhkust paneb tundma ka asjaolu, et Yad Vashemi Õiglaste alleel on kivisse raiutud Uku Masingu ja tema abikaasa nimed. Nende nimed, kes ei unustanud ja kes jäid truuks oma ideaalidele. Seal kasvab ka mälestuspuu, mis sirutab oma oksi valguse poole, sümboliseerides nõnda meie mõlema rahva aastatuhandete püüdlusi. See puu õitseb kevaditi ja haljendab, ja selle iga tärkav leht lisab uut lootust tulevikku.
Mu daamid ja härrad! Tõstkem klaasid Iisraeli riigi ja rahva auks, rahupüüdluste õnnestumiseks! Teie terviseks, härra president!
