- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President Enn Soosaare leinateenistusel Tallinna Jaani kirikus

20.02.2010

Austatavad Enn Soosaare lähedased, kallid leinajad!

 

Hea Enn,

veel mõni nädal tagasi rääkisime Sinuga meie ühistest asjadest – Eesti muredest ja võimalustest. Sa arutlesid ja vastasid. Mitte pikalt, kuid täpselt.

Nüüd on need – ma loodan, et vastastikuselt rikastavad – vestlused minevik.
Sa oled oma väärika tee siinpoolsuses lõpuni käinud ja jõudnud oma isa kiriku vaikusesse.

Selles vaikuses kajavad meie mõtted; meie mõtted Sinule ja Sinust.

Armas Enn,

Sinu kõnelustel oli palju ja erinevaid kuulajaid. Alustades oma vestluspartneri ja kitsa mõttekaaslaste ringiga ning lõpetades kogu Eestiga, kellega suhtlesid tõlgitud raamatute ning enda esseede kaudu.

Nii olid Sa Eesti mõtleja. Eesti mõtestaja. Eesti tõlkija.

Aga Sinu mõtte tiivaulatus ja vaimne haare võinuks Sind teistsuguses keeleruumis kanda rahvusvahelisele tasemele.

Me nimetame Sind oma rahva südametunnistuseks. Aga Sa võinuks olla ka Euroopa südametunnistus. Sa kandsid endas nii universaalset, isikliku äratundmise kaudu täpselt sõnastatud arusaamist maailmast.

Need arusaamad on kasutamiskõlblikud igal pool. Ka Eestis.

Mõelgem kas või üheleainsale Sinu lausele: “Demokraatiasse ei astuta, demokraatiasse kasvatakse.”

Sina, Enn, aitasid meil kasvada, aitasid meil astuda õiges suunas ja jääda õigele teele. Sinu põhimõttekindlus tegi Sinust moraalse teenäitaja, vaimse majaka.

Seepärast saamegi Sind julgelt nimetada Eesti suurmeheks, suurvaimuks ja riigimeheks.

Sa tõestasid meile aastast aastasse, et riigimehe mandaadi annab mõtlev ja lugev rahvas ka neile, kes meid riigi ja rahva nimel ametikoha kõrguselt ei kõneta.

Muidugi oli neid, keda Su otsekohesus ja selge mõte pahandas. Sest tõde võib olla valus ja häiriv. Eriti siis, kui see asub murendama vaikimise müüri.

Liiga tihti kammitseb meid tarbetu korrektsus. See ei luba öelda ausalt, lihtsalt ja arusaadavalt ka selle kohta, mis oli ja mida keegi tegi. Sageli ei julgeta üldse rääkida.

Sina rääkisid ja kirjutasid. Sa rõhutasid alati, et demokraatia ei ole deklaratsioonide võidukäik, vaid pigem moraalne vastutus. Meie kõigi vastutus, mida tuleb õppida. See moraalne vastutus, millest ükski õigustus või ettekääne kedagi ei vabasta.

Sa rõhutasid alati, et me peame ütlema lahti mugavast eestkostest, mida püüti meile sovetiajal sisse kasvatada.

Demokraatlikus ühiskonnas, vabade inimeste keskel, ei ole kohta küünilistele ideoloogilistele manipulatsioonidele. See ei vabasta vastutusest, see on lubamatu järeleandmine meid siiani painavale topeltmoraalile.

Oma tõlgetega lääne kirjandusklassikast tegid Sa Eesti lugeja tuttavaks meile toona kättesaamatu maailmaga. Sellega seisid Sa vastu vaimu mandumisele ja mõtte kängumisele.

Sinu töö kujundas Eesti rahva vaateid. See töö kasvatas meis nõudlikkust nii ümbritseva kui eelkõige iseenda vastu.

Sa ei lubanud mugavust ja loidust, ei mõtetes ega tegudes. Sa olid eeskuju, kes ehedaimal kujul kehastas meile vaimu võitu muserdava tegelikkuse üle.

Meie kohuseks on hoida Sulle kalleid ja Sinu kaitstud demokraatlikke ja moraalseid väärtusi.

Puhka rahus.