-
Reset
+
25.08.2009
Mu daamid ja härrad.
Lubage mul väljendada suurt heameelt, et meie Alma Materi kodulinn Tartu saab võõrustada esinduslikku mahepõllumajanduse teemalist rahvusvahelist konverentsi.
Alustan isiklikku laadi remargiga. Ma elan küll maal, talus ja mu talu juurde kuulub umbes 80 hektarit maad, sealhulgas ka põllu- ja karjamaad. Aga ma ei ole talunik ega põllumees. Seepärast on mu kokkupuude põllumajandusega kaudne. Sellesse puutuvat infot saan oma naabrite käest, kohtumistelt Eesti maainimestega, aga eelkõige nendelt, kes kasutavad meie maal kasvavat toodangut oma toidulaual.
Ja sellest tulenevalt võin väita: ökoloogiliselt puhaste saaduste, nn mahetoodangu turg on Eestis kasvav nähtus. Tarbijad on üha nõudlikumad, üha enam mõeldakse toidu kvaliteedile. Suuremates linnades, on mahekaupu müüvate kaupluste ja restoranide hulk kasvanud. Võiks isegi öelda, et see on “trendikas”.
On loogiline, et nõudlus suurendab pakkumist.
Eesti põllumajandusstatistika väidab, et mahetootmise maht moodustab praegu kogutoodangust 10%. Samas turustatakse mahekauba sildi all vaid 0,2% toodangust. Tootmise ja turustamise vahel haigutab 50-kordne tühimik.
Selle põhjus on lihtne: mahetoodang on ühtne ahel ja seda ahelat hetkel Eestis ei ole. Meil osatakse ja tahetakse küll mahemeetodil toota, kuid kauba töötlemisel või mõnes muus etapis see ahel katkeb.
Põhjusi on mitmeid, korralduslikest alustades ja majanduslikega lõpetades. Eesti väike turg ja sellest johtuv mastaabiefekti nappus ei soodusta traditsioonilise tootmisahela kõrvale alternatiivide tekkimist. Seda enam, kus ka nn tavameetodil toimivad tootjad kurdavad majanduslike probleemide üle.
Mahetootmise arengu üheks võtmeks on kindlasti tootjate omavaheline koostöö töötlemisel ja turustamisel. Tahan siinjuures kutsuda üles kõiki väiketootjaid panustama just ühistegevusele ning mul on väga hea meel, et Eesti plaanib juba sellel aastal suunata vahendeid ühistegevuse toetuseks Maaelu Arengukava kaudu. See annab mahetootjatele ühe hea võimaluse paremaks koostööks, mida peab arukalt ning ettevaatavalt kasutama.
Mu daamid ja härrad,
Mahetootmine, õigemini mahesaaduste töötlemine ja turustamine on seni veel luksuskaup. Majanduskriisi ajal aga, teatavasti, kustutatakse eelarvest esimeses järjekorras kõik luksuslik.
Meie, poliitikute, ja teie, teadlaste, ühine eesmärk on seega tagada, et mahetoodang kui tervisele kõige kasulikum, ei kuuluks enam luksuskaupade kategooriasse. Sest kuidas saab olla luksus see, kui me ei tarbi säilitusaineid, põllumajanduskeemias kasutatavaid aineid jne. Mis saab lõppkokkuvõttes olla meile kallim kui me oma ja meie laste tervis? Terve olemine lihtsalt ei saa 21. sajandi arenenud maailmas enam luksus olla.
Jäägu konkreetsete meetmete väljatöötamine ja elluviimine selle ala spetsialistidele. Täpselt samuti nagu ei tea keegi teist, teadlastest, paremini, kuidas saab suurendada ökoloogiliselt puhta põllumajanduse saagikust.
Loodan, et nii sellele, kui ka teistele mahetootmise võtmeküsimustele, otsite te järgnevatel päevadel tulemuslikult vastuseid. Ma usun, et te teete seda teadmises, et just teist võib sõltuda sadade väiketootjate ja miljonite tervisest huvitatud tarbijate tulevik.
Tänan teid!
