-
Reset
+
28.04.2009
Daamid ja härrad,
Mul on väga hea meel teid kõiki siin täna õhtul tervitada.
Tervituseks tahaksin teile veel öelda, et mul pole mitte üksnes hea meel – lisaks valdab mind ebatavaliselt tugev turvatunne. Olen kindel, et teiegi tunnete ennast Tallinnas ja Eestis kaitstult.
Riigi jaoks on turvatunne ja kaitstus avatud mõisted. Siin ei ole olemas täpselt määratletud hetke, mil me võime öelda, et nüüd on meie töö tehtud ja kõik lõplikult korras.
Demokraatlik riik, kel on õnnestunud õiguskaitseorganite abiga tagada kodanikele turvatunne, ei saa loorberitele puhkama jääda; turvalisuse osas ja avaliku korra kaitsel ei jõua me kunagi lõpp-punkti, kus võiksime öelda, et oleme leidnud lõpliku lahenduse.
Ei, ja teie teate seda väga hästi.
Tänapäeva globaliseeruvas ja tihti ka piirideta maailmas eeldab turvalisuse tugevdamine midagi, mille kõige paremaks väljenduseks on üks Rahvusvahelise Politseijuhtide Assotsiatsiooni peamisi sõnumeid: riikide politseiline koostöö. Ja mitte abstraktne või üldine koostöö, vaid poliitikute poolt otstarbekalt reguleeritud ja samas politseiasutuste vastastikusele usaldusele tuginev koostöö.
Teie konverentsi töötoad peegeldavad neid probleeme, millega erinevate riikide politseiasutused tänapäeva maailmas silmitsi seisavad: „Meedia ja vägivald”, „IT-kuritegevus”, „Käitumisanalüüs (koolitulistamiste puhul)” …
Kõik need nähtused on hästi tuntud ka Eesti politseile. Tõtt-öelda võib tuua palju näiteid Eesti politseinike edukast koostööst partnerriikide politseijõududega ning loodetavasti jõuavad niisuguste juhtumite üksikasjad kunagi tulevikus ka politseitöö õpikutesse.
Meie kogemused kinnitavad ka minu ammust veendumust, et politsei-organisatsioone ei saa jagada vanadeks ja uuteks, sest ainsaks tõeliseks kriteeriumiks politseijõudude hindamisel on nende professionaalsuse tase.
Võõrustajariigi esindajana võtan endale voli valgustada põgusalt mõnd juhtumit, millega oli seotud ka Eesti politsei ning mis kõnelevad läbimõeldud ja ladusa koostöö hädavajalikkusest. Sõna “koostöö” kätkeb endas ka koolitusi ja kogemuste vahetamist; need on muutunud eriti oluliseks infotehnoloogia kiire arengu tõttu, mis omakorda toob kaasa uuendusi IT-põhises kuritegevuses ehk küberkuritegevuses.
Just nimelt IT-kuritegevuse vallas on koostöö, riikide vaheline koostöö, tänapäeval eduka politseitöö sine qua non.
Küberkuritegevus on vaat et olemuslikult piirideülene nähtus. Te kõik ju teate, mida tähendavad väljendid fishing ja password harvesting. Need on uut laadi kuritööd, mille avastamine on tihti võimatu.
Siin meenub mulle juhtum, mil kahe Eesti elaniku küberruumis toimunud password harvesting’i ohvriteks olid USA pangakontode omanikud, kes kaotasid vähemalt kümme miljonit dollarit. Aastapikkune koostöö Eesti keskkriminaalpolitsei ja USA Föderaalse Juurdlusbüroo vahel lõppes edukalt –kurjategijad tabati ja nende süü leidis tõendamist kohtus.
Teine juhtum pärineb Eesti ja Soome politsei ühistegevusest ning selle käigus moodustati seitsme tunniga ühendatud uurimisgrupp, kes lahendas kiiresti ja professionaalselt raha väljapressimise juhtumi; sealjuures oli olemas ka pantvangi võtmise oht.
Kolmas lugu, mida ma tahaksin mainida, kajastab Eesti ja Venemaa korrakaitseasutuste ühisoperatsiooni, mille tulemusel pika ning aeganõudva juurdluse ja jälituse abiga tabati salakaubavedajate grupp, kes tegeles nii narkootikumide kui ka relvade ja lõhkeaine ebaseaduslike vedudega.
Kõik need kolm juhtumit kinnitavad, et bürokraatlikust ja mõnikord ka ülereglementeeritud asjaajamisest olulisem on kokkuvõttes ikkagi omavaheline usaldus ja professionaalsus, mis lisaks sageli toetub ad hoc lahendustele – lahendustele, mille väärtust on tõestanud ja õigustanud aastakümnete pikkune tubli töö.
Inimestel, kes ei ole seotud politseitööga, on tihtipeale võimatu mõista kui suures osas professionaalne politsei peab toetuma loovusele, läbinägelikkusele, leidlikkusele.
Lõppude lõpuks ei ole kurjategijad, kellega teil tänapäeval tegemist tuleb, eriti küberkuritegevuse puhul, ju rumalad. Tegelikult on nad tihtipeale äärmiselt taibukad ja loovad. Mis tähendab, et teie, meie riikliku õiguskaitse organid ja ametnikud, peate olema oma töös veelgi taibukamad, veelgi loovamad.
Ja seda te tänuväärsel kombel oletegi.
Rahvusvaheliste organisatsioonide koostatud direktiivid ei saa lämmatada ega takistada politseilise jälitustöö loovust ja intuitiivsust. See peaks olema üks teie kõige tähtsamaid sõnumeid poliitikutele või ametnikele, kes panevad paika poliitikat. Võite olla kindlad, et Eesti president on niisugune poliitik, kes kuulab Eesti õiguskaitsega tegelevaid professionaale.
Nüüd soovin ma tõsta toosti teie kõigi professionaalsuse ja omavahelise koostöö terviseks, meie kõigi turvalisuse terviseks.
Tänan teid!
