-
Reset
+
27.04.2009
Mu daamid ja härrad, head sõbrad!
Me kõik mõtleme ja otsime lahendusi pakilistele küsimustele Eesti majanduses. Me ei ole praegu kaugeltki enam selle tee alguses, kuid ka lahendused pole veel käeulatuses.
Aga meil tuleb need lahendused leida. Tegevusetuse hinnaks on käest lastud võimalused.
Maailma mastaabis oleme tunnistajateks suurimale finants- ja majanduskriisile pärast Teist maailmasõda.
Me kõik teame liigagi hästi, mida see kriis on endaga Eestis kaasa toonud, ega pea seda hakkama siin üle kordama.
Selle asemel peame emotsioonideta hindama oma olukorda ja leidma vastuse küsimusele – kuidas edasi?
Me teame, et maailmamajanduse probleemidele lisandub Eesti puhul ka see, et majanduskriis tõi välja meie majanduse kitsaskohad, sealhulgas küllaltki ebaefektiivse majandusstruktuuri.
Meil tuleb arvestada tõsiasjaga, et viimaste aastate odava laenuraha uputust ei tule sellisel kujul enam kunagi. Ka siis mitte, kui maailma majandus tõusule pöörab.
Eesti majanduse jaluletõusmine leiab seetõttu aset teistsuguses, varasemaga võrreldes hoopis karmimates tingimustes.
Nende raskuste kiuste tuleb meil oma majanduse struktuur ümber korraldada. Kui me seda ei tee, siis ootab Eestit nii vaimne kui materiaalne vaesumine.
Täna on liiga ennatlik oletada, milliseks kujunevad maailma majanduse palgejooned pärast kriisi. Mitmed megatrendid, nagu näiteks arenenud maailma elanikkonna vananemine, energiadefitsiit, kliima soojenemine ja Aasia maade esiletõus ehk majandusvõimu nihkumine üha enam läänest itta, tõenäoliselt ei muutu.
Täpselt niisamuti näib olevat tõsiasi, et lähematel aastatel kasvab oluliselt aktiivsus majanduse niinimetet rohelises sektoris. Energiasäästlikkus on praegu päevakorral kogu Euroopas, just siin nähakse tuge pikaajalisele majanduskasvule.
Küsimärgiks jääb ka rohkem või vähem varjatud protektsionismi-trendi tugevus, nagu ka riigi rolli suurus majanduses pärast kriisi Euroopas ja näiteks USA-s.
Aga me võime eeldada, et nii protektsionismi kui üldse riigi suunavat kätt tunneb majandus vähemalt edaspidi oluliselt rohkem kui enne kriisi puhkemist.
Mu daamid ja härrad.
21. sajandi maailmas toob edu avatus ja innovatsioonivõime, mitte enam odav tööjõud. Seda peame meiegi arvestama ning seda peab toetama ka Eesti homne maksusüsteem.
Teooria ja teiste riikide varasem praktika hoiatab meid kriisi ajal tegemast suuri ja põhimõttelisi majanduspoliitilisi muudatusi, sealhulgas ka maksupoliitikas.
Selleks peab majanduse olukord stabiliseeruma. Sellele viitas ka eelmisel nädalal ilmunud OECD raport Eesti majanduse kohta. Kuid kõigele sellele vaatamata tuleb meil just nüüd töötada välja võimalikud lahendused.
Üks on siiski selge – kui täna asume tegema rahakärpeid innovatsiooni ja ajude arvelt, siis lõikame läbi homse arengu eeldused. Sel juhul muutuks ka kogu ülejäänud arutelu sisutuks ja mõttetuks.
Järelikult tuleb eristada pikka ajahorisonti lühikesest ning mitte tuua üht teisele ohvriks. Kulude kokkuhoid on oluline mitte ainult eurole üleminekuks vajalike kriteeriumide täitmiseks. Vaid nii tagame riigi ja omavalitsuste rahandusliku jätkusuutlikkuse langeva majanduse tingimustes.
Samuti tuleb meil kiiresti rakendada ellu meetmed eksportivate ettevõtete ning väikeste ja keskmiste ettevõtete toetuseks, mis ühtlasi toetavad ka tööhõivet.
Kuid kõik need on, nagu öeldud, pigem lühiajalised meetmed. See on reaktsioon majanduslangusele. Sellest uueks tõusuks ei piisa.
Pikemas perspektiivis saab majandus kasvule pöörata siis, kui oleme taastanud usalduse nii kodu- kui välismaiste investorite silmis. See tähendab euro tulekut, millega koos kaob ka investorite ebakindlus tuleviku ees.
Euro tulek muudab ka suhtumist meisse: võib arvata, et stabiilsesse, uuenduslikku ja avatud majanduskeskkonda leiavad lisaks Euroopa ja muu maailma rahale tee ka ettevõtted ja inimesed, ja miks mitte püsivalt.
Aga kõige aluseks ja eelduseks on majanduse tootlikkuse kasv. Meil ei tasu loota sellele, et hakkame tegema tänaseid asju veidi paremini. Vaja on toota teistmoodi ja uutmoodi asju, millel on stabiilset turgu eelkõige välisturgudel.
Selleks peame kujundama Eestis uut tüüpi ökosüsteemi, kus tahavad töötada andekad inimesed.
Selline keskkond panustab inimestele ja nende oskustele. Et maailma parimad ajud kaaluksid muude võimaluste kõrval just Eestisse tulekut, peab Eesti neile vastu pakkuma kvaliteetset elukeskkonda.
See tähendab ühiskonna tolerantset suhtumist uutesse tulijatesse. See tähendab arenenud infrastruktuuri, turvatunnet, häid võimalusi õppimiseks nii iseendale kui oma lastele, kvaliteetset arstiabi ja muid sotsiaalteenuseid.
Nagu Põhjamaade näide meile kinnitab – maksud võivad selle saavutamiseks olla ka kõrgemad kui meil praegu.
Me keegi ei tea majanduskriisi järgset maailma selle kõigis nüanssides ega saagi teada. Aga eeldame, et see keskkond on varasemaga võrreldes tunduvalt keerulisem.
Teed selle sihini saame leida vaid otsides ja ühiselt arutades ning seejärel kindlalt tegutsedes. Selleks me täna ju olemegi kokku tulnud.
Tänan tähelepanu eest!
