- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Läti Vabariigi presidendi ja pr Lilita Zatlere auks

07.04.2009

Härra President!
Proua Zatlere!
Ekstsellentsid,
daamid ja härrad!

 

Mul on väga hea meel, et me oleme täna siin koos Läti presidendi riigivisiidi puhul. Me kohtume härra presidendiga sageli, sest tänapäeva poliitiline elu on dünaamiline ega sarnane aegadele, mil teineteise juurde jõuti harva ja peamine liiklusvahend oli tõld. Me kohtume mitmesugustes olukordades, küll dramaatilistes ja üliametlikes, küll sõbralikes ja kodustes.

Võõrustades teid, härra president, on eriti meeldiv, et saame kergesti ühendada need kaks poolust, ametliku pidulikkuse ja sõbraliku kodususe. Mitte kõigiga ei oleks see võimalik. Eesti ja Läti sarnast saatust, mitmesuguseid ajaloolisi ühisjuuri ja tänaseid ühiseid huvisid ei pea me omavahel üksteisele selgitama. Me teame, et seda on palju, mis meid ühendab. Me teame, et meie naabrus ja meie sõprus ulatuvad üle aegade.

Kõikidel praegustel poliitikute kohtumistel räägitakse majandusest, raskest majandusolukorrast. Üks mu tuttav parandab siinkohal alati ja ütleb, et raske on tõsta põllul kive, olukorrad on mitte rasked, vaid keerulised. Tõsi, riikide juhtpoliitikud peavad ikka endale aru andma, milliseid väljendeid nad kasutavad ja millise emotsionaalse laengu nad rahvale annavad, kas positiivse või negatiivse. Majanduse olukord on keerukas, kuid keeruliste probleemide lahendamiseks on inimesel aju ja süda. Keerulised olukorrad näitavad eriti selgelt, et juhtimine ei tähenda ainult lihtsaid aritmeetilisi tehteid rahanumbritega. Riikide ja rahvaste juhtimine nõuab väga paljude asjaolude üheaegset arvestamist.

Härra president, te olete pikka aega töötanud arstina. Me ju teame, et heade arstide üks oluline omadus on võime kiiresti otsustada, sest otsustada tuleb inimeste tervise ja elu üle. Läti riigipeana on Teil seda omadust kindlasti vaja läinud ja läheb veelgi. Soovin teile siiralt jõudu ja vastupidavust!

Tänasel pidulikul õhtul on loomulikult hea mõelda ka elu kaunima ja helgema poole peale, mõelda püsivatele väärtustele. Ükski majandusraskus ei mõjuta Janis Rainise keele ilu. Ükski inflatsioon ei muuda Peteris Vasksi kirjutatud noote. Ükski kriis ei kõiguta Karlis Zale loodud monumente. Kriisid tulevad ja lähevad, kuid andekate inimeste looming jääb kestma ja mõjutab meid kõiki.

Võiks loetleda veel tosinaid nimesid kaunite kunstide ja teaduse, aga ka ajalooliste tegude vallast, nende inimeste nimesid, kelle loodul ja tehtul on olnud vastastikune hea mõju nii teisel poole Eesti lõunapiiri kui teisel pool Läti põhjapiiri. Mainin piiri, mille schengenlikku sümboolsust me teiega, härra president, ju rõhutasime alles viieteistkümne kuu eest, eemaldades üheskoos Valga/Valka kesklinnast ühe tarbetu piiritõkke.

Kuid ma piirduksin täna veel vaid ühe nimega. Nimetan nime, mille pealt pühiti ajaloo tolm alles mõne aasta eest. Eesti Vabariik kuulutati välja teatavasti 24. veebruaril, riigi sünnitunnistus kirjutati välja 1918 aastal. Aga esimene mees, kes langes Tallinnas, just väljakuulutatud Eesti Vabariigi eest, oli lätlane ja tema nimi oli Johann Muischneek.

Lubage mul tõsta klaas Läti ja Eesti sõpruse ja hea käekäigu terviseks!

Lai dzīvo Latvija!