-
Reset
+
17.09.2008
Austatav rektor,
Lugupeetavad audoktorid in spe,
Hea akadeemiline pere,
Mu daamid ja härrad.
Eelmisel nädalal alustas CERN-is tööd maailma suurim, seni kulukaim ja ilmselt ka ambitsioonikaim teaduslik rajatis – 27 kilomeetrit pikk maa-alune ringtunnel.
Sajandeid pärast Galileid ja Newtonit, ning veidi üle saja aasta pärast Einsteini relatiivsusteooria sündi üritavad teadlased eksperimentaalselt tõestada massi ja mateeria tekkeprotsessi.
Ka mujal, USA-st Uus-Meremaani ja Soomest Singapurini vaatavad teadlased isuka pilguga ringi uute teadmiste ja avastuste otsinguil. Füüsika, bioloogia ja keemia näitavad äraproovitud ja kindlat teed juba teadaoleva rakendamiseks uuel moel.
Osaliselt kannustab teadlaste ja uurimisinstituutide, aga ka tervete riikide panustamist reaal- ja rakendusteadustesse äratundmine, et tänastest teadmistest ja lahendustest homme enam ei piisa.
Aga seegi on juba väljund. Kõige aluseks on siiski inimkonnale igiomane ja igikestev uudishimu uute piiride kompamise ja nende ületamise järele. Kõige aluseks on haritud ja motiveeritud inimesed, maailma ajupotentsiaal.
CERN-i kiirendi on suurepärane uudis ka Eestile. Ja mitte ainult põhjusel, et Eesti teadlased osalevad selle projekti infotehnoloogilises elluviimises.
See kiirendi on inseneriteaduse, rakenduste väljamõtlejate ja nende reaalsuseks tegijate meistriteos. Tänu sellele avanevadki meie ees peagi fundamentaalteaduste uued rajad.
Loodan, et nii CERN-ist kui ka teistest teaduskeskustest meieni jõudvad uudised köidavad üha rohkem Eesti noorte tähelepanu. Loodan, et koolide füüsika- ja matemaatikaõpetajad oskavad seda tähelepanu suunata, küsimustele vastata ja õpilasi uutele küsimustele kehutada.
Sest just see on reaalainetele ja insenerikunstile parim reklaam. Tõhusam, kui kümned ajaleheartiklid ja kõned reaalainete tähtsusest põhikoolis ja gümnaasiumis. See reklaam töötab paremini, kui riigi- ja majandusjuhtide vihjed, et matemaatika lõpueksam peaks koolilõpetajatele olema kohustuslik. Ja minu sügava veendumuse kohaselt – see peaks olema kohustuslik.
Mu daamid ja härrad.
Eesti riik ja ühiskond on riikluse taastamisele järgnenud 17-ne aastaga jõudnud arenguetappi, kus riigi põhialuste taastamise töö on suuresti tehtud.
Nüüd saame keskenduda tulevikule. Sealhulgas ka nende teadmiste omandamisele, mida me siiani ei vajanud.
Aga ka teadmistele, mida oleme hakanud juba unustama või pidama minevikku kuuluvaks.
Me teame, et tänapäeval on edukad need riigid, kus panustatakse teadusele, tehnoloogiatele, tehnoloogiate ellurakendamisele ja inseneriharidusele. Edukad on need riigid, kus panustatakse valdkondadesse, mis haakuvad orgaaniliselt riigi majanduse vajadustega. Sealtkaudu leiavad need otsese väljundi rahva elukvaliteedi paranemisse.
Tänane juubilar, Tallinna Tehnikaülikool, on Eesti juhtiv kompetentsikeskus paljudele erialadele, mille tähtsust pole siin saalis vaja pikemalt rõhutada.
Kõik energeetikasse puutuv, samuti maapõuekeemia, sealhulgas ka põlevkivikeemia kätkevad endas suuri väljakutseid. Just sealt otsivad maailma teadlased riikide ja erasektori finantsjõu toel praegu uusi lahendusi.
Mul on hea meel, et Tallinna Tehnikaülikool kuulub nende otsijate hulka. Et ta hoolitseb selle eest, et Eestile olulised teadusvaldkonnad seisaksid tugeval alusel ka järgmistel aastakümnetel.
Veelgi enam – Tallinna Tehnikaülikool on see keskus, mille suunas me heidame alati kindla pilgu, sest teame – just seal õpivad ja õpetavad need mehed ja naised, kelle oskused ja tarkus tagavad ühiskondliku jõukuse kasvu ka tulevikus.
Teil on siin inimesed, teadmised ja kogemused. Te olete üks neist Eesti majakatest, mille tulesära ahvatleb ambitsioonikaid õppureid ja teadlasi osalema projektides, mis muudavad maailma.
Hoidke seda tuld põlemas; kasvage, arenege ja õitsege.
Palju õnne Eesti riigi eakaaslasele, Tallinna Tehnikaülikoolile.
