- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President Enn Sarve leinatalitusel Pühavaimu kirikus 28. märtsil 2008

31.03.2008

Armas Enn. Kallid leinajad.

 

Üks tee sai vaiksel laupäeval meie hulgas lõpuni käidud. Sina, Enn, sammud nüüd oma radu koos oma saatuse- ja põlvkonnakaaslastega, teiste hulgas oma abikaasa, Jaani ja Lennarti ja teiste sõprade seltsis.

Aga Sa jõudsid meile, siiajääjatele, väga palju anda. Sa hoidsid elus Eesti vaimu ja väärtuseid. Sa olid üle kõigist, kes üritasid Su vaimu ja aateid murda. Sa olid üle Stutthofi ja Gulagi peremeestest. Sa võitsid neid ja tõid Eesti tagasi. Ja meie oleme need, kes seda võitu ja vabadust naudivad.

Sa sündisid ja elasid meie esiisade poolt kätte võidetud ja loodud demokraatias. Selles eestlaslikus usus õigluse võitu ja paremasse elusse, mille vaimus Eesti Vabariik üldse 90 aastat tagasi sündis. Koos oma mõttekaaslastega kehastad Sa nii mulle kui paljudele teistele seda Eesti ideed, mille nimel me elame ja töötame. Riigiametnikena, Eesti Vabariigi kodanikena, EÜSi liikmetena.

Sa läksid siis, kui töö sai tehtud. Siis, kui Eesti Vabariik on taas ja seekord pöördumatult tagasi tulnud. Sa kandsid viimastel aastatel hoolt, et see meie ühine Eesti ikka õigem ja parem saaks. Et me nimetaksime asju õigete nimedega. Oma vaiksel, kuid alati kindlal moel ja kavala naeruga silmis. Täpselt nii, nagu vaid kuu aega tagasi, 24. veebruaril Estonias, kui me viimati kätt surusime ja soovisime: „Elagu Eesti!”

Sinu elu ja läbielamised kuuluvad sellesse Euroopa ajaloo peatükki, mis korralikult ja õiglaselt veel kirjutamata. Meil, siiajääjatel, lasub Sinu ees kohustus kindlustada, et see töö lähemal ajal tehtud saaks.

Sinu elu kuulub sellesse Eesti ajaloo peatükki, millest me samuti palju ei tea. Vähemalt paljud meie kaaskodanikest ei tea. See on jäägitu võitlus demokraatia ideaalide, vaba Eesti tegeliku vaimu eest. Me peaksime sellest rohkem teadma. Sest vaid siis jõuame loodetavasti jälile ka sellele saladusele, et mida tehti 90, 80 ja 70 aastat tagasi õigesti, mis laskis kasvada sellistel suurtel isiksustel nagu Sina ja Su mõttekaaslased, keda jääb meie sekka järjest vähem.

Me jääme Sind, Enn, tänulikult meenutama. Ja teeme seda parimal viisil, kui käime Sinu poolt näidatud rajal.

Puhka rahus.