- Reset + PDFPrindi

Täna algas Tallinnas 8. Balti Hematoloogia konverents delegaatidega 29 riigist

Täna algas Tallinnas 8. Balti Hematoloogia konverents delegaatidega 29 riigist
Evelin Ilvese tervitussõnad Balti Hematoloogia konverentsi avamisel
© Vabariigi Presidendi Kantselei

12.04.2012

Täna Tallinnas alanud 8. Balti Hematoloogia konverents käsitleb seekord hematoloogiat laiapõhiselt. Kohal on 118 delegaati ja esinejat Eestist, Lätist, Leedust ning 29 teistest välisriikidest, sh Soomest, Rootsist, Inglismaalt, Hollandist, Venemaalt. Konverents kestab laupäevani.

"Tänase konverentsi delegaadid annavad oma igapäevatööga meile kõigile lootust ka kõige koledama diagnoosi vastu võitlusse asuda – sest me kogeme teaduse arengu ja hiilgavate arstide töö abil üha enam võite, mis toob meie südamesse rõõmu ja ehk killukese rahugi," rääkis konverentsi avanud Evelin Ilves. "Viimasel kümnendil on toimunud märkimisväärne areng hematoloogiliste haigete ravis ning tänapäeval tervistub ägedast leukeemiast enamik lapsi. Kõige olulisem on, et ka kõige raskemate prognooside puhul on tulnud lootust juurde – fataalsed haigused on muutunud krooniliseks. Eestlaste algatus pidada Baltimaade hematoloogide ühist konverentsi on toonud kõik need head ideed meile lähemale ja võimaldanud neid ellu viia, mille eest tunnustan Eesti hematoloogide edasipüüdlikkust meie ühiskonna elukvaliteedi tõstmise eest."

"Konverents ise küll ühtki haigust kiirelt ei likvideeri, kuid see annab hea võimaluse hetkeseisust kontsentraat saada," ütles professor Hele Everaus. "Täna alanud konverents keskendub viimastele arengutele, mis kasvajate ravis on toimunud. Täna on selles vallas näha üsna murrangulisi arenguid, kuid kahjuks leidub küllaldaselt murekohti, mida ka kõrgelt arenenud geeniuuringud pole veel lahendada suutnud – kasvajahaigused on igal inimesel siiski täiesti individuaalsed ja seda vaatamata kasvajaid põhjustavate rakkude näilisele sarnasusele."

"Hematoloogilised haigused ei ole suure esinemissagedusega, mistõttu on ravitulemuste parandamiseks vaja teha laiaulatuslikku rahvusvahelist koostööd," ütles Eesti Hematoloogide Seltsi president, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe Hematoloogiakeskuse juhataja, konverentsi peakorraldaja dr Edward Laane. "Balti Hematoloogia konverentsi ülesanne on seda koostööd arendada, eriti regionaalsel tasandil. Lisaks traditsioonilistele kasvajahaigustele on eraldi tähelepanu veritsushaigustel: hemofiilial ja trombofiilial ning hematoloogide väljaõppel. Koostöös Eesti Hematoloogide Seltsi ja Ravimiametiga toimub veel eraldi sessioon uute ravimite tsentraalsest registreerimisest Euroopas."

"Me kaasame tippesinejaid, kes toovad valdkonna teadmist suurema elanike arvuga riikidest, kus haiguse esinemissagedus ja avastamine on suurem ning seetõttu saame kuulda ka kogemustest, mida meil ei pruugi olla," selgitas Edward Laane. "Kuna patsientide elulemus on paljudel juhtudel, nt müeloomi puhul oluliselt paranenud, siis tuleb teadlikkust haiguse ja ravivõimaluste kohta tõsta."

"Uudne on patsientide sessioon, milleks idee sain, kui külastasin eelmise aasta novembris Dana Farberi Vähikeskust Bostonis," rääkis Edward Laane. "Minu vastuvõtjaks oli professor Steven Treon, kes on maailmas nr 1 ekspert Waldenströmi makroglobulineemia alal. Euroopa üks liidreid Waldeströmi makroglobulineemias on dr Eva Kimby Karolinskast, kes teeb ettekande põhisessioonil. Müeloomtõve patsientidele räägib professor Nikhil Munshi Harvardist. Waldenströmi makroglobulineemia patsientidele esinen mina. Ettekandjate plejaad on muljetavaldav ning tõotab esile tuua palju põnevat, millest meil juba lähiajal võib kasu olla. Laupäeval toimuv patsientide päev on pühendatud just müeloomtõvele ja makroglobulineemiale."


Lisainformatsioon:

Dr Edward Laane, Eesti Hematoloogide Seltsi president, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe Hematoloogiakeskuse juhataja
E-mail: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ; tel: +372 617 1087

Prof Hele Everaus, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Hematoloogia-Onkoloogia Kliiniku juhataja
E-mail: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ; tel: +372 7 319 802


Taustainformatsioon:

Müeloom on pahaloomuline kasvaja, mida iseloomustab plasmarakkude proliferatsioon luuüdis või teistes organismi kudedes. Kasvajalised plasmarakud produtseerivad monoklonaalset immunoglobuliini, mida leidub veres või uriinis. Müeloom on vanemaealiste haigus, esinedes harva enne 40. eluaastat. Keskmine vanus diagnoosimisel on 69 aastat. Haigestumus on 3-4 juhtu 100 000 inimese kohta aastas, kuid üle 70 aastaste hulgas suureneb haigestumus järsult – 30-40 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. Mehed haigestuvad sagedamini kui naised – suhe on 3:2. Müeloomi teket seostatakse radioaktiivse kiirguse ja mürgiste ainetega. Müeloomi puhul pole tervistavat ravi leitud. Waldenströmi makroglobulineemia on harva esinev immunoglobuliini M produtseeriv aeglaselt arenev lümfoidne kasvaja. Keskmine vanus diagnoosimisel on 65 aastat ja haigestumus 2-3 juhtu 1 miljoni inimese kohta aastas. Tervistuvat ravi ei ole siiani leitud.

Balti Hematoloogide Konverents toimub Eesti Hematoloogide Seltsi eestvedamisel 1998. aastast. Eesti Hematoloogide Selts tegutseb Eestis juba üle 10 aasta ning koondab kõiki Eesti hematolooge – seltsil on 30 liiget. Seltsi eesmärk on teadmiste edendamine, teadustöö koordineerimine, interdistsiplinaarse koostöö arendamine. Eesmärkide arendamiseks korraldab erialaseid üritusi, koordineerib ravistandardite väljatöötamist ja teadustööd, koostab ja annab välja teaduslikke kirjanduskogumikke ja metoodilisi juhendeid.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Hematoloogia-Onkoloogia Kliinik on hematoloogiliste ja onkoloogiliste haiguste diagnostika ja ravitöö, õppe- ja teadustöö kompleksne keskus Eestis, mille missiooniks on pakkuda onkoloogiliste ja hematoloogiliste haigustega patsientidele kõrgekvaliteedilist, efektiivset ja patsiendisõbralikku diagnostikat ja ravi, arendades sealjuures Eesti elanikkonna ja arstkonna teadmisi onkoloogiliste ja hematoloogiliste haiguste olemusest, tekkepõhjustest, vältimisest, diagnoosimisest ja ravist. Kliiniku põhitegevuseks on kõrgema etapi ambulatoorne ja statsionaarne arstiabi hematoloogia ja onkoloogia erialadel, samas on kliinik nimetatud erialadel Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna õppe- ja teadustöö baas.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogia ja Hematolooiga Kliinik on Eesti suurim spetsialiseeritud vähikeskus, mis teenindab ca 2/3 Eesti elanikkonnast. Alates 1. jaanuarist 2003 asub Regionaalhaiglas spetsiaalprojekti järgi renoveeritud Hematoloogiaosakond. Hematoloogiaosakonnast välja arenenud Hematoloogiakeskus on üks 2010. aastal tööd alustanud Onkoloogia ja Hematoloogia Kliiniku kolmest struktuurüksusest.