-
Reset
+
President Ilves kõneles Euroopa Liidu nimel ÜRO kliimakonverentsil
Esmaspäev, 24 September 2007 20:15
President Toomas Hendrik Ilves kõneles täna ÜRO peakorteris toimuval kõrgetasemelisel kliimakonverentsil, tehes seda Euroopa Liidu eesistujamaa Portugali palvel kogu Euroopa Liidu nimel.
"Euroopa Liit usub, et 2012. aasta järgne ülemaailmne ja üldine kliimakokkulepe peaks ulatuslikult soodustama tehnoloogilist innovatsiooni, kasutades selleks optimaalsel määral nii "tõuke" kui ka "tõmbe" poliitikat," ütles Eesti riigipea. "Meie vastus kliimamuutusele rajaneb nimelt tehnoloogial. On olemuslikult tähtis rajada ülemaailmne madala süsinikukuluga majandus, ja üleminekul niisugusele ökoloogilise suundumusega elustiilile on energiatõhususel oluline osa."
Euroopa Liidu nimel kõnelenud president Ilves ütles, et suurenenud süsinikuturg ise loob paljuski ''tõmbe'' olemasoleva tehnoloogia ärakasutamiseks, kuid vajadus laiahaardelise poliitika järele, mis tegeleks kõrgtehnoloogia arengu edendamise ning selle rakendamisega, on sama pakiline. See nõuab: riiklikke programme, mis toetaksid uurimis- ja arendustegevust, rangete normatiivide kehtestamist, normide väljatöötamist, mis reguleeriksid toodete ja protsesside energiatõhusust, ning veel paljude asjakohaste abinõude tarvituselevõtmist.
"Täiendamaks ÜRO kliimaraamistikku, on Euroopa Liit kindlalt nõuks võtnud laiendada oma strateegilisi partnerlusi ning bilateraalset koostööd kolmandate riikidega. Pöörame erilist tähelepanu ühistegevustele, mis on seotud energiatõhususe ja taastuva energiaga ning samuti väljatöötamisel olevate tehnoloogiatega, näiteks süsiniku kinnipüüdmise ja keskkonnaohutu eraldamisega," kõneles president Ilves. "Euroopa Liit rõhutab, et turupõhine lähenemine, nimelt erasektori investeeringud süsinikuturgude kaudu, võib ja peaks saama tuge riikliku ja rahvusvahelise poliitika ning abinõude kujul. Need aitaksid ületada turubarjääre näiteks normide kehtestamise ja riskide vähendamise kaudu jne."
President Ilves kasutas esinemist ÜRO kliimakonverentsil, et kinnitada: Eesti kogemuse järgi on asjakohaste majanduslike ja rahaliste meetmete rakendamisel võimalik edukalt lahutada majandusareng keskkonna saastamisest. Eesti riigipea nimetas eriti märkimisväärseks uute ja innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõttu, näiteks Eesti põlevkivitehaste ulatuslikku renoveerimist, mis on võimaldanud kütusetarbimist oluliselt vähendada, mis omakorda tähendab tunduvalt madalamaid süsinikdioksiidi heitkoguseid.
"Ometi tuleb meil heitkoguseid veelgi vähendada. Taastuvate energiaallikate kasutuse soodustamine, energiatõhususe suurendamine koos nõudlust reguleerivate meetmete rakendamisega on olulised ja paljutõotavad sammud," rääkis president Ilves. "Samuti peaksime keskenduma olemasolevate puhtamate tehnoloogiate rakendamisele. Me toetame tehnoloogia ülekandmist, mis arendab keskkonnasõbralikku energiatootmist ja -tarbimist. Kõige parem oleks ehk siduda areng investeeringutega puhastesse tehnoloogiatesse."
"Kuid selleks, et midagi nimetamisväärset ära teha, on tarvis, et valitsused, ettevõtted ja inimesed üheskoos ja ühes suunas pingutaksid," rõhutas Eesti riigipea.
"Lisaks kasvuhoonegaaside hulga vähendamisele on eluliselt tähtis seada piirangud ja piirmäärad metsaraiele," rääkis president Ilves. Viimatinimetatuga peavad kaasas käima laialdased metsa uuendamise programmid ning kasutamata, kuid kasutuskõlbuliku maa hõlvamine metsaga, keskkonnasõbralik metsandus ning traditsiooniliste märgalade kaitse ja säilitamine.
"Ehk oleks meil tarvis globaalset institutsiooni, näiteks ÜRO Keskkonnaorganisatsiooni, mis võtaks üle olemasoleva ÜRO keskkonnaprogrammi töö ja tegeleks keskkonnaküsimustega?" püstitas Eesti riigipea küsimuse. "Siinkohal ei ole oluline mitte üksnes kliima kaitsmine, vaid üldine keskkonnakaitse, kaasa arvatud kõige sobivama tehnoloogia ja oskusteabe juurutamise lihtsustamine arengumaades."
President Ilvese sõnul loodab Eesti, et uue ülemaailmse kliimaleppe teemalistel läbirääkimistel jõutakse üldise poliitilise kokkuleppeni juba detsembris 2009, sest vaid sel juhul suudavad valitsused anda tööstusettevõtetele konkreetse märguande, et vajalikud otsused saaksid tehtud õigeaegselt.
"Esimest korda üritab inimkond kliimamuutuse ratast tagasi keerata ning see nõuab meilt kõigilt palju ränka tööd. Eesti omalt poolt on valmis pühenduma kliimasõbraliku maailma arendamisele ja hoidmisele," ütles president Ilves.
Vabariigi Presidendi kõne täisteksti võib lugeda siin.
Vaata ka ettekande videosalvestust ÜRO kodulehel http://www.un.org/webcast.
Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229
