President Ilves: "Pärast 8. augustit peame hakkama oma julgeolekule teistmoodi mõtlema", Lääne Elu
Laupäev, 13 September 2008 18:08
Lehte Ilves
Mille poolest targemana nüüd Läänemaalt lahkute?
Kohtusin siin rõõmsate, optimistlike inimestega, kes teevad midagi head ja vajalikku ning viivad elu edasi. Neid oli rõõm näha. Ma ei ole siin kuulnud virisemist - mitte kõikjal, kus käin, ei olda nii positiivsed.
Lahkun siit rahuliku südamega, sain siit positiivse elamuse ja kogemuse.
Läänemaa omavalitsusjuhid ei poolda omavalitsuste liitumist. Kuidas suhtute sellesse Teie?
Igal piirkonnal oma eripära. Nii ka Läänemaal, kus asulad on üksteisest soode ja rabadega eraldatud ning loovad teistsuguse olukorra.
Haldusreformi küsimus on, kuidas saab elanik seda teenust, mida on riik kohustunud talle pakkuma ja mille eest maksavad inimesed riigile võrdselt tulumaksu, sõltumata omavalitsusest. Selle teenuse osutaja on kohalik omavalitsus. Kui omavalitsus ei suuda seda teha, ei täida ta oma kohustusi.
See pole pelgalt nii, et keegi sunnib valdu ühinema. Ei, keegi ei sunni. Surve tuleb mujalt. Inimesed tahavad elada kohas, kus on hea kool, lasteaed ja huviringid. Inimesed ise valivad. Kui vald ei paku seda, mida nad vajavad, ütlevad lapsevanemad: ma ei saa siia kooli oma last panna, ma lähen ära.
See sundus ei ole tugev mitte riigi poolt. Jutt, et suurem ja tugevam omavalitsus oleks hea, pole pahatahtlik. See on kantud soovist, et inimesed jääksid maale elama. Kui inimene ei saa, mida ta oma tulumaksu eest peaks saama, läheb ta sinna, kus talle seda pakutakse. See on linnastumise üks põhjusi. Vallad peavad ise aru saama, et neile ei jää elanikke, kui nad ei suuda oma inimesi seal hoida.
Millise hinnangu annate regionaalpoliitikale Läänemaa visiidi taustal?
Praegused probleemid pole seotud mitte regionaalministriga, vaid sellega, et maksude alalaekumise tõttu jäävad mõned kohustused täitmata. Näiteks et Nõvale viib endiselt kruusatee ja asfalt jääb sinna panemata.
Terves Euroopas on majanduse aeglustumine, aga kui tuleme sellest välja, peab Nõva saama korraliku infrastruktuuri, et see koht oleks paremini ümbritsevate keskustega ühendatud.
Eestis on näha aga ka positiivset tendentsi, et aina rohkem inimesi läheb maale elama - kas tervise, turvalisuse vm ajel. Seda protsessi on vaja soodustada, et Eesti ei muutuks looduspargiks, millel on vaid pealinn Tallinn. Vaja on keskenduda juurdepääsudele ja infrastruktuurile.
Mis muutus maailmas pärast 8. augustit, mil Venemaa ründas Gruusiat? Kas peaksime oma julgeoleku pärast muretsema - me ei ole ju samasuguses seisus kui Gruusia?
Ei, me ei ole kaugeltki sellises seisus kui Gruusia! See on hoopis teine maailm.
Oleme 17 aastat oma riiki üles ehitanud teadmisega, et meil ei ole vaja militaarselt muretseda naabri pärast. Meile on sisendatud ja kinnitatud, et elame 21. sajandil, et 20. sajand on möödanik ja Venemaalt ei lähtu enam sõjaohtu.
Pärast selle aasta 8. augustit on inimesed šokeeritud ja mitte ainult Eestis, aga ka Euroopas ja Ameerikas, et 21. sajandi Euroopas on agressioon võimalik. Kui oleme sellest toibunud, peame tegema järeldused. Kui punane joon on ületatud, peame hakkama teistmoodi mõtlema kaitsekulutuste peale, meie enda panusele NATOsse.
Elu ei ole nagu vanasti, mingi muudatus on aset leidnud ja me ise peame sellele natuke sügavamalt mõtlema. See ei ole pelgalt sõjaline küsimus. Peame mõtlema tõsisemalt energiajulgeolekule. See ei ole hea, kui me ei saa ühele või teisele tegevusele reageerida, sest meie tegevusruum on pärsitud energiasõltuvuse pärast. See on juba iseenesest halb.
Vabadus on, et sa võid teha, mida pead õigeks oma väärtustest lähtudes. Kui sa aga pead aina mõtlema, et äkki ei ole sul siis enam talvekütust, on see vabaduse piiramine.
Pärast Gruusia ründamist hakati Eestis rääkima, et NATO-l puudub Baltikumi kohta plaan. Mida see sisult tähendab?
NATO pole 17-18 aastat arvestanud, et Euroopas võiks toimuda sõjaline agressioon. Siiski, üldised plaanid on alliansil olemas.
Asjatundmatu on ka jutt, et kui NATO meile ükskord appi jõuab, on kõik juba läbi.
Ükski riik ei suuda koondada oma jõude kiiresti ega märkamatult teise riigi piiri taha. See on väga pikk protseduur ja kui see peaks juhtuma, on NATO täiesti valmis ja ootab.
Kas olete selle poolt, et Eestisse rajada NATO baasid?
Eesti iga sõjaväeosa on NATO baas, seega on baaside diskussioon asjatundmatu. Nüüdisajal on oluline, millises seisukorras on meie lennuväljad ja sadamad. Küsimus on meie võimes vastu võtta liitlasi, mitte baasides.
Millele ei tohiks eelarvega rassiv valitsus mööndusi teha?
Panin äsjasel riigikogu avaistungil parlamendile ja valitsusele südamele, et nende iga otsus peab vastama Eesti huvidele nii homme kui ka kümne aasta pärast. Ma arvan, et riigi julgeolekut puudutavad valdkonnad ja kulutused on need, mida ei saa kärpida. Mänguruumi aga on sageli dogmadeks peetavate valimislubaduste arvel, mida PEAB iga mõistkik inimene olude muutudes revideerima.
Praktilisest vaatevinklist oleks mõistlik mitte kärpida nende projektide kulutusi, millesse panustab Eesti 25% ja Euroopa Liit 75%.
Siiani on valitsuses käinud positsioneerimine. Seisukohad, mida ministeeriumid ja ka erakonnad on öelnud, on pigem osa võitiusest, et kes saab rohkem.