- Reset +

"Käsitöömeister pälvis presidendilt preemia", Pärnu Postimees, 23. märts 2013

23.03.2013

Silvia Paluoja

Kihnu käsitöömeister Ärma Roosi võttis vardakoti kaasa nii pealinna tekstiilikunstnik Anu Raua juubelile minnes kui ka emakeelepäeval Tartu bussi istudes, et aeg presidendiga trehvama sõites niisama hukka ei läheks.

Ärma Roosi, ametliku nimega Rosaali Karjam tegi eelmisel ja eelnevatelgi aastatel nii palju Kihnu-ainelist kogumistööd, et Toomas Hendrik Ilvesel oli põhjust teda ülikoolilinnas kirjandusmuuseumis tänada presidendi rahvaluule kogumispreemiaga. Laureaadid olid ka Võrtsjärve-äärse pärimusainese järjekindel talletaja Kaie Humal ja Triin Äärimaa Jõelähtme piirkonna suulise rahvapärimuse kogumise eest.

"Ma olin Ilvest varem eemalt näinud, aga mitte kättpidi teretanud," ütleb Roosi ja laseb varrastel sõrmede vahel veereda. Kihnupärane valgest peenest villasest lõngast kinnas tuleb nii ühtlane nagu masinal kootud.

"Ma olen kõiki presidente näinud, ainult Päts jäi oma silmaga nägemata, ta pidi 1939. aasta jaanipäeva paiku Kihnu tulema, aga tema asemel käis keegi teine tähtis mees, ma ei tea, kes, olin siis veel laps," seletab Roosi kätele puhkust andmata.

Roosi on kirjandusmuuseumi kauaaegne kaastööline, kirjutab sellest, kuidas käsitööd tehti, kala püüti, kombestikust ja uskumustest – kokku ligi 300 lehekülge.

"Poiste ja tüdrikute tutvumisest Kihnus on mul kirjutamine pooleli, ähvardan seda juba aasta aega lõpetada, nüüd kirjutan valmis ja panen posti," tõstab muheda näoga Roosi silmad kindalt. "Kes kohapeal elavad, käivad ühes koolis, koos tantsivad, ajavad juttu, mõned meeldivad rohkem, teised vähem, aga hoitakse oma kampa, nende kohta, kes teise läksid, öeldi poistetüdruk või tüdrikute poiss."

Kirjandusmuuseumile on Roosi saatnud Kihnu suka kudumise täpse õpetuse: kui palju tuleb silmi luua, kuidas neid kasvatada ja kahandada, mis tähendus on mustril.

"Viksist tuleb kududa, see tähendab, et tihedasti," sõnab Roosi, paneb pooleli kinda käest ja läheb oma Pärnu sugulase juures talvekodus olles tagatoast tooma sukki-kindaid, mis sügisest kevadesse kümnesõrmemasinal kootud. "Pikki sukki kantakse vähem, nüüd on ju soojad saapad ja pikad püksid ja kõik teistpidi, nüüd tahetakse kõige rohkem poolsukki, neid jagati Kihnus pulmamajas sugulastele," näitab meister poolsukapaari, mis on nagu pikema säärega kauni mustriribaga valged sokid.

Kiirelt annab Roosi kuulajale kudumise õpetuse, näitab, kuidas võetakse viklisse ja millised on Saaremaa silmad, mismoodi kududa lapilisi kindavarsi ja nii edasi.

Õnneks on Ärma Roosi teadmised ja õpetused talletatud mitmesse raamatusse ja igal aastal käivad tema juures õppimas pärimuskultuurile sõrme andnud tudengid, ka emeriitprofessor Anu Raua õpilased.

"Pärimus talletab ehk kõige sõltumatumalt meie lugu, seda ei või ülevalt tulevate käskudega muuta ega kõrvalt peale suruda, pärimus tekib inimese tunnetest, emotsioonidest ja kogemustest," rääkis president Tartus kirjandusmuuseumis rahvaluule preemiate kätteandmisel.

Ärma talu perenaine Rosaali Karjam pälvis presidendilt rahvaluule kogumispreemia ka 1994. aastal, mil taastati Pätsu-aegse vabariigi ajal asutatud autasu.

Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit nimetas Ärma Roosi kui silmapaistva kihnu kultuuri tundja, hoidja, edasikandja, meistri ja õpetaja pärandihoidjaks 2005.

Artikkel Pärnu Postimehe veebilehel.