- Reset + PDFPrindi

"Euroopa Parlament: rahata ei saa kohustusi võtta", ERR Uudised, 18. märts 2013

18.03.2013

Johannes Tralla, Brüssel


Eelmisel nädalal arutati Brüsselis Ülemkogul taas viimaste aastate vastasseisu - kas riikide majandusprobleemid Euroopas lahendatakse ainult kärpimisega nagu soovib Saksamaa ja tegi Eesti või tuleks majanduskasvu turgutada laenude ja maksutõusudega nagu soovib Prantsusmaa.

Kui ajakiri Economist möödunud aasta novembris nimetas reformidega viivitavat Prantsusmaad ajapommiks Euroopa südames, kutsus see esile teravad reaktsioonid Prantsuse valitsuselt. Rahandusminister Pierre Moscovici nimetas ajakirjas ilmunud ülevaadet absurdseks ja põhjendamatuks, vahendas ETV saade "Välisilm".

President François Hollande tunnistas viimaks möödunud nädalal, et majanduskasv jääb oodatust tagasihoidlikmaks, mistõttu ületab riik käesoleval aastal 3protsendilist eelarve defitsiidi piirmäära küündides 3,7 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Seejuures ületab valitsemissektori võlg 90 protsenti SKTst.

"Need ei ole suvalised numbrid, mida oleme läbi aegade näinud. Kui eelarve defitsiit on üle 3 protsendi, siis tulevad probleemid ja kui oled laenanud rohkem kui 60 protsenti oma SKTst, siis tulevad probleemid. Me võime öelda, et teeme need lõdvemaks, aga see kuidagi ei paranda olukorda," rääkis president Toomas Hendrik Ilves.

Euroopa Ülemkogul möödunud nädalal kardeti kokkupõrget kasinuspoliitikat ja kiiremat kasvu pooldavate leeride vahel. Ideoloogiate põrkumise asemel püüti need Ülemkogu järeldustes ühte sulatada. Tulemuseks oli üleskutse konsolideerida eelarveid ja samal ajal hoogustada majanduskasvu. See peaks teoks saama kõikidest reeglitest kinni pidades ja juba vastu võetud otsuseid liikmesriikides kiiremini ellu viies.

Ilmselt on vajalik veel tubli annus õnne, et Euroopa Liidu 26 miljonit töötut usku ja kannatust ei kaotaks ning järgmistel valimistel hääletussedeleid populistide valimiskasti ei poetaks nagu see juhtus Itaalias.

"Prantsusmaa puhul on nagu paljude teiste riikide puhul valiku küsimus, mida üks riik saab endale lubada, mida mitte. Oleme teatud kriteeriumites kokku leppinud, eelarve defitsiit ei tohi ületada 3 protsenti SKTst aastas. Lõppenud Ülemkogul nõustusid kõik valitsusjuhid sellega, et kokkulepetest tuleb kinni pidada, eesmärke muuta ei ole praegu mingisugust põhjust," kommenteeris peaminister Andrus Ansip Prantsusmaa olukorda.

Kokkulepetest mitte-kinnipidavat Prantsusmaad sanktsioonidega karistama ei rutata.

"Kuigi on ranged reeglid, püütakse ka arvestada valitsusjuhtide muredega, et neid mitte nurka suruda. Kõik saavad aru, et Hollande on oma valimiskampaanias suured lubadused välja käinud, mida ei ole võimalik täita, aga ta peab midagi näitama, enne kui ta saab hakata suuri kärpeid läbi viima," selgitas Eesti välispoliitika instituudi juhatuse liige Andres Kasekamp.

"Prantsusmaal on kaks peamist probleemi. Üks on struktuursed reformid, mida Prantsusmaa peab tegema. Tööturg on halvas olukorras, innovatsioon ei ole tugev, majandusel on madal kasvutempo, samuti väheneb konkurentsivõime. Teine teema on eelarve konsolideerimine, mida on keeruline teha," rääkis Bruegeli mõttekoja analüütik Guntram Wolff.

François Hollande'i olukorda ei tee lihtsamaks Euroopa Parlamendi president Martin Schulz, kes käis Ülemkogul riigipeadele meelde tuletamas tingimusi, mis peavad olema täidetud, et Euroopa Liidu seitsmeaastane eelarve aastateks 2014-2020 parlamendis vajaliku toetuse pälviks.

Schulz nõuab, et Euroopa Komisjonile tuleb juurde anda 16 miljardit eurot, et see suudaks finantseerida kõiki liikmesriikidele lubatud toetusi ja projekte. Prantsusmaale tähendaks see täiendavaid kärpeid riigieelarves või veelgi suuremat defitsiiti.

"Kui võtad kohustusi, aga raha pole, siis ei saa ju maksta. Oleme samas seisus, milles mitmed liikmesriigid. Seetõttu peab meil olema 2013. aasta eelarve nullis ja alles siis saame rääkida mitmeaastasest eelarvest. Me peame selle korda tegema, enne ei saa rääkida seitsmeaastasest eelarvest," rääkis Schulz.

Seega, kui Schulz oma nõudest ei tagane, on Euroopa Liidu seitsmeaastane eelarve seni parlamendi pantvangiks kuni Prantsusmaa ja teised netomaksjad oma niigi pingeliste eelarvete juures Euroopale rahakotid avavad.


Artikkel ERR Uudiste veebilehel.