- Reset + PDFPrindi

"President külastab põgenikekriisi tulipunktiks olnud Horvaatiat", Postimees, 22. märts 2016

22.03.2016

Joosep Värk


Eesti president Toomas Hendrik Ilves sõitis eile Horvaatiasse oma viimasele riigivisiidile, mida kohaliku protokolli järgi nimetatakse küll «ametlikuks visiidiks». See on üks Ilvese ametiaja esinduslikumaid visiidiga, sest peale äridelegatsiooni on kaasas ka välisminister Marina Kaljurand, siseminister Hanno Pevkur, ettevõtlusminister Liisa Oviir, kaitseväejuhataja Riho Terras ning mitme ministeeriumi asekantslerid.

Vihmases Zagrebis tervitas Ilvest Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović. Muide, Grabar-Kitarović on oma ülikoolieelse hariduse saanud Ameerika Ühendriikides nagu Ilveski. Samuti on suure lombi taga hariduse saanud Horvaatia peaminister Tihomir Orešković, kes õppis Kanadas. Oreškovićil on taskus nii Horvaatia kui Kanada pass, suhtluskeelena kasutab ta peamiselt inglise keelt. Ta nimetati ametisse alles selle aasta jaanuaris ning tema näol on tegu parteideülese peaministriga.

4,3 miljoni elanikuga Horvaatiat on viimase aasta jooksul läbinud meeletu migrantide voog: 2015. aasta septembrist kuni selle aasta märtsini on riigist läbi käinud ligikaudu 650 000 pagulast, kõige intensiivsemal ajal lausa 10 000 inimest päevas. Horvaatia on andnud Euroopa Liidule märku, et nad võiksid Türgist ümber asustada kuni 150 pagulast.

Seejuures võetakse Horvaatias, erinevalt suurest osast ülejäänud Euroopast, rändekriisi kui paratamust, millega tuleb tegeleda sõltumata sellega kaasnevatest probleemidest. Solidaarsus põgenikega on riigis suur, sest 1990. aastate alguses ise sõjas olnud rahval on veel eredalt meeles sõjajubedused. Nii ei kujunenud ka läinud sügisel toimunud parlamendivalimiste põhiteemaks mitte rändekriis, vaid hoopis majandusküsimused, mistõttu valitigi lõpuks peaministriks varasema äritaustaga Orešković.

Pärast eile päeval toimunud kahe riigi delegatsioonide kohtumist rõhutas president Ilves, et Eesti ja Horvaatia on liitlased nii Euroopa Liidus ja NATOs ja et Eesti toetab Horvaatia pürgimist nii Schengeni viisaruumi kui ka euroalasse. Samuti rõhutas ta Atlandi-ülese julgeolekukoostöö olulisust julgeoleku tagamisel, mille kinnituseks toimub suvel ka NATO Varssavi tippkohtumine.

Kolmepäevase visiidi jooksul kohtub president lisaks Horvaatia presidendile ja peaministrile ka parlemendi spiikri, akadeemik Željko Reineriga ning esineb Zagrebi ülikoolis avaliku loenguga «Euroopa ristteel». Eesti delegatsioon külastab ka Rijeka Ülikooli IT- ja robootikakeskusi ning Opatija väikelinna.

Horvaatia riigipea külastas Eestit 2007. ja 2011. aastal, president Ilves käis Zagrebis ametlikul visiidil ka 2009. aastal.