-
Reset
+
"Inseneriharidus: vaja on liikuda kõrgema kvaliteedi ja uuenduslikkuse suunas", Õpetajate Leht, 10. aprill 2015
14.04.2015
Hants Kipper, TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskuse lektor
17.–20. märtsini toimus Tallinna tehnikaülikoolis suurima rahvusvahelise inseneride ühingu IEEE (Institute of Electrical and Electronics Engineers) ülemaailmne insenerihariduse arengule pühendatud aastakonverents EDUCON2015, teemaks "Inseneriharidus tipptaseme ja uuenduste suunas" ("Engineering Education towards Excellence and Innovation").
IEEE juured ulatuvad 1884. aastasse, kui Norvin Green, Thomas Edison, Alexander Graham Bell jt aitasid kaasa AIEE (American Institute of Electrical Engineers) moodustamisele – aega, kus elekter hakkas üha enam mõjutama ühiskonna arengut. IEEE-st, mis ise moodustati alles 1963. aastal, on praeguseks saanud maailma suurim, 160 riigis ligikaudu 400 000 liikmega tehnoloogia arendamisele pühendunud inseneride kutseühing. Ent kuna juba ammu liidab ühing nii insenere, teadlasi kui ka sidusalade spetsialiste (arvutiteadlased, tarkvaraarendajad, muud IT-spetsialistid, füüsikud, arstid, tehnikavaldkonna õpetajad jpt), ei vasta selle põhitegevus enam oma täisnimele ja üha rohkem kasutatakse lühendit IEEE. Ühingul on liikmeid ka Eestis. IEEE Eesti sektsioon (IEEE Estonian Section) tegutseb alates 2006. aastast, http://www.ieee.ee/, selle tegevust juhib professor Kalle Tammemäe TTÜ-st, ligi kolmveerand sektsiooni liikmetest on TTÜ taustaga.
Põhitähelepanu all insenerihariduse tähtsus
Konverents lõi tõeliselt rahvusvahelise foorumi tehnikavaldkonna akadeemiliste õppejõudude, teadlaste, tööstusinseneride ja õpetajate koostööks. Põhitähelepanu all oli kaasaegse loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogiavaldkonna, sh insenerihariduse tähtsus kogu maailmas, sh pisikeses Eestis. E-õpe, aktiivõpe, loov õppekeskkond, kaug- ja e-laborid on vaid mõned teemad, mis konverentsil insenerihariduse tõhustamiseks kõne all olid.
EDUCON2015 oli omataoliste teaduskonverentside (peetakse järjestikku IEEE 8. regiooni, Euroopa, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika kohalikes keskustes) seas kuues. Eelmine, EDUCON2014, toimus 3.–5. aprillini 2014 Istanbulis ja järgmine, seitsmes, EDUCON2016 leiab aset järgmise aasta aprillis Abu Dhabis AÜE-s. Euroopas on EDUCON-i konverentsid toimunud Madridi ja Berliini tehnikaülikoolis.
Oodatud 250 külalisest kokku 43 riigist jõudis kohale 240, vaid kümme inimest jäi Lufthansa töötajate streigi tõttu tulemata. Esindatud oli 153 ülikooli, 70% registreerunutest oli ülikoolide ja teadusasutuste esindajad (õppejõud, õpetajad, teadlased). Lisaks osalesid eri riikide rakenduskõrgkoolid, tudengiorganisatsioonid, Prantsuse haridusministeerium, MathWorks, BMW AG jpt.
President Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne konverentsi avatseremoonial võib lühidalt kokku võtta järgmiselt: nii reaalainete õppimine kui ka IT-valdkond tuleb teha noortele huvitavaks juba põhikoolis, võttes neilt ära hirmu nii matemaatika õppimise kui ka võimalike eksimiste ees, sest alles ülikoolis selle probleemiga tegelema hakata on lootusetult hilja. Nii nagu tulevikus on peaaegu kõik erialad seotud tehnoloogia ja selle arenguga, on sellega seotud ka Eesti riigi tulevik. Vaid PISA testide heade tulemuste loorberitele ei tohi mingil juhul puhkama jääda.
Teadusettekannete plejaad
Võimsa avalöögi teadusettekannetele andis Eesti teaduste akadeemia president professor Tarmo Soomere teemal: "Rannikutehnika õpetamise praktika ühendamine kiirete keskkonnamuutuste väljakutsetega". Loodusega ei tohi mängida, iga pisemgi loodusseadustega mittearvestamine võib endaga kaasa tuua korvamatut kahju ja ettearvamatuid tagajärgi. Tähelepanelikult kuulasid nii külalised Põhjamaade rannikualadelt kui ka kauge Pärsia lahe rannikult. Rohke abimaterjal slaididel rannikuala dünaamikast eri paigus eri aegadel (Albany, Kalbarri rahvuspark ja Cape Le Grandi rahvuspark, Esperance, Hellfire, Austraalia; Pukearuhe, Taranaki, Uus-Meremaa; Kiipsaare, Saaremaa jt), tabelid ja graafikud uurimistulemuste väljundina aastakümnete lõikes, tuule ja lainetuse dünaamika põhjapoolkera laiuskraadidel – kõik see jättis kustumatu mulje nii ettekandja sügavatest teadmistest, pikaajalistest kogemustest kui ka oskuslikest seostest konverentsi teemaga.
Raske oleks jätta märkimata teiste kutsutud esinejate silmapaistvaid ettekandeid. Professor Stephanie Farrell, kes töötab nii Rowani ülikoolis (USA) kui ka Dublini tehnoloogiainstituudis (Iirimaa), oli oma ettekande teemaks valinud "Üliõpilaste inseneriõpet soodustavad haridusuuendused". Farrelli ettekande avaslaidil oli soovitus: "Ärge proovigegi end hästi tunda ... tegemist on õppimisega." Inseneriharidus vajab 21. sajandi õpetamismeetodeid, õpetajakeskse loenguformaadi asendamist õppijakeskse probleemõppega. Teerajajana induktiivse õpetamismetodoloogia kasutamisel inseneriõppes on Stephanie Farrell andnud tähelepanuväärse panuse probleemipõhisesse õppimisse ja eksperimentaalsetesse katsetustesse, suurendamaks üliõpilaste huvi teaduslike uurimistööde vastu. Oma ettekandes käsitles Farrell oskuslikult probleemõppe näitena miasmide teooriat (vanema arstiteaduse kujutluse järgi õhus, vees jm leiduvad haiguste põhjustajad, mürgine sooõhk, mädanikuaure).
Kolmas kutsutud esineja ettekannete sarjas oli professor James Uhomoibhi Ulsteri ülikoolist Suurbritanniast. Sündinud Nigeerias, kus ta omandas ka oma esimese teaduskraadi füüsikas, on tema edasine haridustee olnud seotud nii Itaalia kui ka Ühendkuningriikidega (optiline elektroonika ja andmetöötlus, laserfüüsika). Tallinnas peetud ettekande teema oli "Energiakasutus, roheline IT-praktika ja ettevõtlus arengumaade insenerihariduses ja uurimistöödes". Teemakäsitluse sisu oli võrreldav Tarmo Soomere loenguga konverentsi esimesel päeval, siiski teise vaatenurga alt. Kui professor Soomere loengus oli kandev teema loodusjõud, siis professor James Uhomoibhi loengus – inimese mõtlematult loodusele tekitatav kahju seoses energiavajaduse plahvatusliku suurenemisega arengumaades (Nigeeria näite varal). Kaasakiskuvat argumenteeritud ettekannet ilmestasid ohtrad slaidid: prügiväljad, taudi tõttu lõpnud loomad ja tossavad vabrikukorstnad. Siiski oli ettekanne tervikuna kaugel pessimismist. Tähelepanuväärsed olid James Uhomoibhi sõnad ettekande lõpus: ta ütles, et insener on maailmas justkui jumalast järgmine olevus. Kui jumal lõi maailma, mõtles ta iga sammu eelnevalt põhjalikult läbi, projekteeris, katsetas ja analüüsis, sest muidu ei oleks maailm nii ilus välja tulnud – see on tootearenduse parim näide. Ent tänapäeval on kõik meie ümber, mis on meile vajalik ja meie jaoks oluline, valdavalt just inseneride loodud.
Tihe kultuuriprogramm
Sarnaste teaduskonverentside lahutamatu koostisosa tiheda teadustöö kõrval on kultuuriprogramm, kus tutvustatakse asukohamaa või -linna kultuuriväärtusi. Meie külalistel oli võimalus tutvuda Tallinna, eriti vanalinna vaatamisväärsustega, külastada rahvusooperit Estonia (vaadata muusikali "Minu veetlev leedi") ja osaleda muudes ettevõtmistes. Omaette naelaks kujunes õhtu Lennusadamas, kus muuseumiga tutvumise järel esinesid külalistele TTÜ akadeemiline meeskoor ja TTÜ rahvatantsuansambel Kuljus. Õhtu kulminatsioon saabus, kui kuljuslased hakkasid külalistele eesti rahvatantsu põhimõtteid tutvustama – ja üheskoos perekonnavalssi ning muid tuntud tantse keerutama.
"Fantastiline ettevõtmine," nentis konverentsi järel selle peajuhataja, rahvusvahelise inseneripedagoogika ühingu IGIP president ja MIT-i külalisprofessor Michael Auer Austriast. Ühingu peasekretär Danilo G. Zutin (Brasiilia, töötab samuti Austrias): "Parim senipeetutest."
"Kui palju sellise suurejoonelise ettevõtmise ettevalmistamine aega võttis?" küsisin konverentsi kohalikult juhatajalt, TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskuse dotsendilt Tiia Rüütmannilt. „Koos väga heade kolleegide Ragne Kalamehe ja Merili Deemantiga TTÜ avatud ülikoolist kõigest aasta, lisaks oli abiks Marika Olander, kes jälgis meie konverentsi ettevalmistuste rahaseisu," oli vastus varmas tulema. "Aga eks Tiia Rüütmannil ole ka juba kogemus – 2006. a toimus TTÜ-s rahvusvahelise inseneripedagoogika ühingu IGIP 35. aastakonverents, võrdväärne möödunuga," tõdes TTÜ õppeprorektor professor Jakob Kübarsepp.
IEEE aastakonverents koos mööduva päikesevarjutusega olid kumbki selles mõttes märgilise tähendusega, et meil neid samas mastaabis lähiaastatel oodata ei ole. Oma põhieesmärk – jagada rahvusvahelises ulatuses eri kõrgkoolide kogemusi, kuidas tõhustada inseneride ettevalmistamist informatsioonitulva plahvatusliku kasvu ning IT-vahendite seniolematu massilise kasutamise tingimustes ühiskonnas – täideti kuhjaga.
Insenerihariduse maailmakonverents
Esitati kokku 172 ettekannet, kaks-kolm kaasautorit ettekande kohta.
Töö toimus 36 paneelis ja mitmes töötoas.
Eestist esinesid teadusettekannetega Tallinna tehnikaülikooli, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja kaitseväe ühendatud õppeasutuse esindajad.
Lisaks enamikule Euroopa riikidest olid esindatud USA, Kanada, Brasiilia, Argentiina, Ecuador, Jaapan, Hiina, India, Pakistan, Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia, Kuveit, Tuneesia, Egiptus, Jordaania, Singapur, Filipiinid, Nigeeria, Malaisia, Panama, Kuuba, Iisrael, Venemaa, Kasahstan, Ukraina jpt.
Artikkel Õpetajate Lehe veebilehel.
