- Reset + PDFPrindi

"Võidupüha paraadilinn Valga järgmise päeva meenutuses", Maaleht, 24. juuni 2014

24.06.2014

Urmas Saard


Tänavu möödus Vabadussõja pöördelistest Paju ja Võnnu lahingutest 95 aastat. Eile Valgas toimunud Eesti ja Läti ühise võidupüha paraadi korraldamises leppisid kahe riigi presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Andris Bērziņš juba aegsasti kokku ja nii kujunes sellest Kaitseliidu ning Zemessardze ühine kaitsetahte väljendus.


Kahe presidendiga paraadil


Võidupüha paraad korraldati 1999. aasta järel Valgas teist korda. Paraadi rivistusel osalesid Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste üksused kõrvuti Läti kaitseväe ja Zemessardze esindatusega. Samuti olid kohal Ameerika Ühendriikide kompanii ja Vabadussõjas meie liitlastena võidelnud Soome, Taani, Rootsi ja Ühendkuningriigi liputoimkonnad.

Rivis seisjaid oli umbes 1300 ümber. Võidupühale ja Eesti-Läti relvavendlusele pühendatud paraadi tervitasid ühiselt Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Läti president Andris Bērziņš.

Tinglikult võiks öelda, et ka Eesti Lipu Selts oli vippide keskel ja riigi juhtkonna selja taga esindatud. Seda siiski üksnes 15 sinimustvalge lipuga, mis lisas toimunule värvi juurde.


Väljavõtteid Toomas Hendrik Ilvese kõnest


Sinimustvalgete lippude taustal mõjus seekordne president Toomas Hendrik Ilvese sisukas kõne eriti mõjusalt esile kerkivana. Tänavu möödus 95 aastat Eesti võidust Landeswehri üle. "See oli Võnnu lahing. Cēsu kaujas," rõhutas Ilves, kes osundas vajadusele nimetada Landeswehri ja Punaarmeed õigete nimedega. "Nende hulgas olid impeeriumi taastajad, rüüstajad, terroristid. Kui mõistame, et just võit nende üle oli võidupüha olemus – kui mõistame, mille vastu eestlased ja lätlased siin Lõunarindel võitlesid – siis mõistame ka seda, kui vähe on maailm 95 aastaga muutunud."

Presidendi sõnul pole vaja elada illusioonides. "Kadunud on need julgeoleku alustalad, millele oleme koos oma liitlastega 23 aastat toetunud. Meid rahustati kogu aeg, et maailm on muutunud, et Euroopas ei annekteerita territooriume, ei minda sõjaliselt kallale. Tuleb välja, et ikka minnakse, et ikka okupeeritakse ja annekteeritakse.

President nentis, et toores jõud, jõhker omavoli, valedega summutatud ebaõiglus ehk räige propaganda ja tõe moonutamine – kõik see, mille vastu noor Eesti Vabariik pidi viis põlvkonda tagasi võitlema, pole kuhugi kadunud. "Mida näeme tänapäeval Ida-Ukrainas, nägi Eesti rahvas ise 1940. ja 1919. aastal." Ilvese hinnangul on meie esiisade ja -emade sajanditagust vaprust märkiv võidupüha kaugelt sisukam kui pelk jaaniõhtu sissejuhatus. Ta ütles, et Eesti on rahu igavesse püsimisse alati suhtunud eluterve skepsisega.

"Minevik on meid ettevaatlikuks teinud." Ta selgitas praegu toimuvat: "Tuleb välja, et meil ongi revanšistlik, revisionistlik naaber, kes ei arva, et 25 aastat tagasi vabanenud rahvaste kehtestatud Euroopa kord peaks kestma; kelle emissarid kuulutavad, et sallivus olla dekadents, ja et liberaalne demokraatia, nagu meie seda mõistame, on vaid Lääne tsivilisatsiooni omapära. Taas räägitakse impeeriumist!"

"Ukraina sündmused tõestavad Kaitseliidu vajalikkust. Ukrainas hakati vabatahtlike kaitseüksusi looma, neid välja õpetama ja varustama alles siis, kui vägivald oli juba mõnda aega valitsenud. Eestis aga asutati Kaitseliit pärast seda, kui nähti Esimese Maailmasõja demobiliseeritud tsaariarmee sõdurite omavoli Lätis. Et seesuguseid asju Eestis ei juhtuks, loodigi Kaitseliit. Just Kaitseliidu vaba tahe on see, mis võimalikku agressorit heidutab."

Presidendi nägemuses seisneb Ukraina peamine õppetund Eestile küsimuses, millele iga rahvas ja ühiskond peab vastust otsima iga päev. "See küsimus kõlab: kas meie elukorraldus, meie vabadus on kaitsmist ja ohvreid väärt?"


Meie laiuskraadi ilma ja poliitika muutlikus


Kui kogu paraadi aja püsis Kesk tänava kohal ilm sajuta, siis vahetult peale piduliku rongkäigu lõppu tõusis ootamatu tuul ja taevast "valati ämbritega vett kaela". See oli nagu sümboolne võrdluspilt loodusest, kui äkki võivad muutused tabada ka poliitilisel ja sõjalisel maastikul meie inimeste maad. Need, kes ei kiirustanud jalamaid Kesk ja– Raja tänavat ning– Rigas ielat Lugažu parki, kus mõlema riigi üksused veelkord üles rivistusid, pääsesid piiriületusel võimsast rahepeksust. Õnneks möödusid kurjad pilved kiiresti ja päike soojendas taas rahvast, kes oli väga suurel hulgal sedakorda piirilinna kogunenud. Kohalike sõnul ei mäletatudki, millal viimati nii palju inimesi korraga Valgas viibis.

Paraadi lõppedes pakuti Eesti-Läti piiril Raja tänava ja Rigas iela ühinemiskoha lähedal sõdurisuppi. Ühel pool teed oli Kaitseliidu katel ja teisel pool teed Zemessardze naiste korraldatud toitlustamine. Samas Konnaoja kaldal oli avatud sõjatehnikanäitus.

Kahjuks selgus hiljem, et paljud polnud kuulnud Lugažu pargis toimuvast rivistusest kogu vajalikku teavitust. Näiteks arvasid isegi Naiskodukaitse liikmed, et toimub üksnes jalutuskäik Valka. Pärast räägitud jutustustest selgus, et lätlaste korraldatud paraadrivistus oli samuti muljetavaldavalt hästi korraldatud. Seal nägi ka rohkelt Läti lippe.


Artikkel Maalehe veebilehel.