- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President Junior Achievement 2012 konverentsil Tallinna Lennujaama vanas terminalis 11. mail 2012

11.05.2012

Mu noored daamid ja härrad, head sõbrad!


Kaks nädalat tagasi rääkisin ühel konverentsil sellest, kuidas me võiksime uuesti defineerida eagruppide tähenduse ja rollid 21. sajandil.

See konverents oli pühendatud põlvkondade vahelisele solidaarsusele ning kuulajaskonna keskmine elukogemus oli hinnanguliselt kolm korda auväärsem kui tänane. Mistõttu mu jutt seal keskendus teemadele, et millal on inimene keskealine ja millal vana. Leidsin, et tänase tehnoloogia ja töö iseloomu muutumise tõttu jääb keskea kui inimese parima eluperioodi vahemik 35 ja 70 eluaasta vahele.

Kui räägime vanematest ja keskealistest inimestest ning üritame neid mingite tunnuste alusel mingil viisil ealiselt lahterdada, siis tuleb rääkida ka noortest. Ehk siis teist ja teie õpilastest.

Mis jooned siis iseloomustavad tänaseid noori inimesi? Neid, kes ei ole enam lapsed, kes on saanud vähemasti juriidilises mõttes täiskasvanuks ehk 18 aastat vanaks.

Olen korduvalt varem öelnud, et minu meelest moodustavad tänased kuni 30-aastased kõige õnnelikumaid põlvkondi Eesti ajaloos. Nad on käinud koolis, omandanud kõrghariduse ja teinud oma eluvalikuid vabaduse tingimustes.

Nende jaoks on Eesti riik ja avatud maailm täiesti loomulikud asjad, sest midagi teistsugust nad ei teagi. Nende kõrvadele ei kõla enam usutavalt vabandused, mis lükkavad süü tänaste tegematajätmiste või vigade eest Nõukogude okupatsiooni kraesse.

Samal ajal on tänased Eesti noored vabad ka veidi teistsugustest painetest ja siin jõuan tagasi põlvkondade mõiste juurde.

Ilmselt olete kuulnud ja ehk ka omavahel arutanud, et tänaseid 40-50 aastaseid inimesi nimetatakse Eestis võitjate põlvkonnaks. Need võitjad jõudsid täisikka ja alustasid eneseteostust siis, kui algas laulev revolutsioon ja Eesti iseseisvuse taastamise protsess.

Nemad seisid muutuste eesliinil ning jõudsid 1990ndate aastate esimeses pooles otsustajate esiritta. Need olid ajad, mil peaministril oli eluaastaid 32, mõnel valitsuseliikmel alla 30ne, kus tärkavate firmade juhid, ajalehtede peatoimetajad ja teised kõige tähtsamate otsuste langetajad olid ikka päris noored inimesed.

Mäletan oma suursaadiku ja välisministri aastatest juhust, kus läksin USA välisministeeriumisse ja minuga koos olid Eesti välisministeeriumi kõrged ametnikud. Alumisel korrusel turvaväravate juures pidime ootama ja valvemeeskond helistas üles ning teatas: saabus Eesti suursaadik koos grupi üliõpilastega.

Räägin sellest nii pikalt põhjusel, et see niinimetatud võitjate põlvkond on tekitanud veidi nooremates pingeid ja paineid.

Püramiidi tipus on aga alati kitsas. Võitjatele järgnenud aastakäikudel on peaaegu võimatu teha nii kiiret ja edukat karjääri. 45-aastane juht või tippspetsialist kavatseb juht olla veel vähemalt 25 aastat.

Millega seoses tahan öelda, et kunagistest noortest juhtidest ja muutjatest on tänaseks saanud mugavavõitu keskealised juhid, kes enam suurt midagi muuta ei taha või ei oska. Aasta-aastalt kulub üha suurem osa nende energiast sellele, kuidas oma kohast kinni hoida. Nad ei oskagi end enam üheski muus rollis kui esireas ette näha.

Paljud neist usuvad, et kõik see, mis oli ainuõige ja võimalik, mis kehtis ja tõi edu 15-20 aastat tagasi, on täpselt samasugune ka täna.

Teie, järgmise põlvkonna juhid, edukad ettevõtjad ja Eesti tuleviku kujundajad, olete seesugusest koormast vabad. Teie ei pea tegema mitte teistmoodi kui oli nõukogude ajal, vaid peate muutma asju ja nende tegemise viisi, nagu nad on Eesti ajal.

Teis on riskivalmidust, loovust ja uuendusmeelsust. Me näeme seda iga päev nii kaunites kunstides, teie mõtteavaldustes ja ka ettevõtluses.

Te olete heas mõttes maailmakodanikud, kelle eeskujudeks ja konkurentideks pole mitte klassi- või kursusekaaslased Eestis, vaid suhtluspartnerid üle maailma.

Olen kindel, et tänane noorte põlvkond, noored vanuses 18-35, saadavad lõppkokkuvõttes korda asju, millest täna võitjateks tituleeritud ei söanda unistadagi. Ja nii mõeldes võiks ka küsida – kes on tegelikud võitjad?

Aga selleni jõudmiseks, enne juhtima hakkamist, tuleb väga palju õppida. Unustada võimalusel kõik muu, sealhulgas ka raha teenimine, ja pingutada võimalikult hea hariduse nimel olgu Eestis või mujal.

Olen end täna juba korranud ja teen seda lõpetuseks veelgi: õppige matemaatikat ja teisi reaalaineid. See paneb paika mõtteaparaadi ning aitab seeläbi paremini mõista üha keerukamaks muutuvat maailma majandust.

Äsjase majanduskriisi ja väga suure tööpuuduse ajal elasid Eesti edukad IT-firmad justkui teistsuguses maailmas. Nendel ei olnud töötajaid üle, neil jäi neid puudu.

Nad tahtsid laieneda, uusi töötajaid värvata. Aga neid ei olnud piisavalt, sest matemaatika õppimisele pööravad noored liiga vähe tähelepanu ning inseneriks saada tahtjaid on meil krooniliselt liiga vähe.

See teema pole kadunud päevakorrast ka siis, kui majandusel taas paremini läheb. Uuendusmeelsus, ettevõtlikkus ja edu on tänases maailmas üha enam seotud majandusvaldkondadega, mille aluseks on head baasteadmised matemaatikast.

Mistõttu kordan – õppige reaalaineid. Nõudke eri- ja lisatunde. Näidake rahulolematust, kui koolitunnis pakutav pole piisav või piisavalt hea. See on teie võti tulevikku, teie pilet võitjate põlvkonda.

Tervitan Junior Achievementi organisatsiooni teie 20nda tegevusaasta puhul. Ma tänan ja tunnustan teie koostööd õpetajatega. Olete andnud suure panuse uuele vundamendile, millele ehitame tubli ja jõuka Eesti riigi.

Soovin teile edasiseks edu ja jõudu.