- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President emadepäeva kontsert-aktusel Estonia kontserdisaalis 8. mail 2011

08.05.2011

Kallid emad ja vanaemad!

 

Olen emadepäeval teie poole pöördunud pigem isiklikult – poja ja isa rollis – kui nii-öelda ametlikult, presidendina.

Ilmselt on selle põhjuseks emadepäeva isiklikkus ja tunded, mida ametlikult, saati siis ammendavalt on pea võimatu sõnastada või riigivõimu tasandil kuidagi kehtestada.

Seda, et Sina, ema, hoiad hoolega koos meie perede peret, meie maad ja rahvast.

Aitäh, nii tänase kui kõikide teiste helgete päevade eest.

Aitäh selle kindlustunde eest, mida iga ema ainuüksi oma olemasoluga loob ja igaveseks me tunnetesse talletab.

Ometi tahan ma täna kasutada mulle antud võimalust ka enamaks kui siira tänu edastamiseks.

Ma tahan julgustada kõiki, aga eriti emasid ja vanaemasid, olema senisest veelgi nõudlikumad asjades, mida me saame ja võime ise muuta, tehes elu paremaks ja hoolides oma lähedastest.

Mu head Eesti emad ja vanaemad!

Tervis on me elulaadi ja elukvaliteedi alus ja öeldis.

Me teame iseseisva riigi vabade ja vastutustundlike kodanikena juba päris hästi, et arstid, haiglad ja laiemalt kogu meie tervishoiusüsteem on vaid üks, kuigi äärmiselt oluline osa meie tervisest.

See osa, mis tegeleb paljuski tagajärgedega.

Teise ja palju suurema osa panustame me iga päev ise. Ühelt poolt end liigutades, teiselt poolt süües ja juues.

Inimorganism on loodud liikuma. Mis jääb seisma, jääb varem või hiljem lõplikult seisma.

Ärme jää. Läheme välja, võtame pereliikmed kaasa. Liigume. Ka täna.

Ma mõistan, et toidu teema on Eestis valusalt seotud majandusliku olukorra ja meie käsutuses oleva ajaga.

Enamiku emade ja paljude isade õlul lasuv koorem ja sellega paratamatult kaasnev väsimus sunnib peale odavamaid, lihtsamaid ja käepärasemaid valikuid.

Aga ma tean ka, et valik tervise kasuks ei sõltu alati vaid hinnast ja ajast.

Sageli piisab vaid väikestest ja täiendava kuluta muudatustest pere elukorralduses ja toidulaual.

Liigsed kogused suhkrut, soola ja rasvu, kunstlikest säilitus- ja värvainetest rääkimata, laastavad me endi, aga eriti me laste tervist samamoodi, nagu puurib kivisse augu pidevalt tilkuv vesi.

Aidakem oma nõudlikkusega ka Eesti toidu tootjaid teha seda, mida nad suudavad ja väga hästi oskavad: pakkuda üha suuremat tervislikku valikut.

Õiget söömist õpitakse ikka kodus. Leidlikkust pole Eesti emadel kunagi nappinud.

Mu daamid ja härrad, head sõbrad!

Hariduse ja õppimise puhul pole võimalik olla liiga nõudlik. Vajadusel tuleb olla ka kriitiline ja pahane.

Just emad kannavad endas seda kultuuri alust, mis eelneb haridusele, kuid milleta haridust olla ei saa.

Ema keel annab helistiku, milles inimese hing hakkab mängima oma elu lugu.

Meil kõigil on õigus eeldada, et need, kellele me oleme oma asjade haldamiseks andnud voli ja õiguse, kõnelevad meiega meie keeles. Selgelt ja arusaadavalt.

Ühelt poolt tõesti otseselt seda, et halduse ja riigi keel peab olema selge ja arusaadav. Seadused pole juristidele, need on meile kõigile.

Elav keel ei tähenda vaid seda, et see kusagil tekib, vaid seda, et keelt luuakse.

Aga teisalt ja konkreetsemalt pean täiesti lubamatuks seda keelt, milles on kõneldud sügisel kooli alustavate laste ja nende vanematega.

Täiesti lubamatu on see segadus, mille on külvanud valitsejad, kohalikud või siis muud, eriti siin Tallinnas.

Õigem oleks küll öelda: pole kõneldud, sest iga kõnelemine kätkeb loomuldasa pürgimust selguse suunas.

Siin on see pürgimus olnud midagi hoopis muud, ja see on lubamatu. See on toonud kodudesse ebaselgust, emadele muret ja lastele hirmu. Hirmu kooli ees ja ebakindlust oma võimete suhtes.

Meie emad, lapsed ja kodud väärivad paremat kohtlemist. Me ei tohi enestele lubada vaid ilusaid sõnu emadepäeval.

Emade ja koos sellega oma rahva, oma ühiskonna ja oma tuleviku väärtustamine on me igapäevaelu pärisosa.

Mõelgem täna sellele, kui ulatame emadele lilli ja kui ütleme kauneid tänusõnu. Meie emad, me naised, me vanaemad ja tütred on uskumatult tublid, targad ja ilusad, et väärida tunnustust ja tänu nii lillede kui sõnade kujul, aga eelkõige väärivad nad seda meie igapäevastes tegudes.

Ilusat emadepäeva kõigile!