- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President ametlikul õhtusöögil Rumeenia presidendi Traian Băsescu auks Tallinnas 12. aprillil 2011

12.04.2011

Teie ekstsellents president Băsescu,
austatud proua Maria Băsescu,
ekstsellentsid, daamid ja härrad!

 

Mul on suur rõõm ja au võõrustada läbi aegade esimest Rumeenia riigipea riigivisiiti Eestisse. Täna hommikul alanud külaskäik on seda sümboolsem, et see leiab aset aastal, mil möödub 90 aastat diplomaatiliste suhete sisseseadmisest Eesti ja Rumeenia vahel ning 20 aastat suhete taastamisest.

Aasta pärast Tartu rahu sõlmimist oli Rumeenia esimene Ida-Euroopa riik, kes tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rumeenia toetas Eestit Rahvasteliidu liikmeks saamisel. Headest suhetest enne II maailmasõda annavad tunnistust ka diplomaatiliste esindajate vastastikune määramine ja hilisem Rumeenia esinduse rajamine Varssavis.

Olgu selle kinnituseks riigivanem Kaarel Eenpalu aegumatud sõnad Rumeenia saadiku vürst Michel R. Sturdza volikirja vastuvõtmisel oktoobris 1932: „Eesti ülimaks püüdeks on alati olnud kaasa töötada kõigi rahvastega vastastikuse usalduse kindlustamiseks ja rahu aadete arendamiseks. Sel alal on Eesti ja Rumeenia püüete ühtlus veenvalt ilmsiks tulnud koostöös Rahvasteliidus ja teistel rahvusvahelistel kokkupuudetel.“

Eesti otsus rajada oma saatkond Bukarestis jäi teostamata, nii nagu paljud teisedki unistused, mis 50 aastat kestnud võõrast ja pealesunnitud ideoloogiast kammitsetuna jäid ootama uut vabaduse aega. Suur sõnameister Eugène Ionesco, kelle tuntumaid näidendeid on Eesti teatrites menukalt lavastatud, on öelnud, et ideoloogia puudumine ei tähenda ideede puudumist, vastupidi, see on neile hoopis väetiseks. (The absence of ideology not mean an absence of ideas; on the contrary it fertilizes them). See on vabadus mõelda oma ja mitte pealesurutud mõtteid ja sellele vabadusele toetub meie tänane koostöö.

Eesti ja Rumeenia suhted on XXI sajandi alguses tihedamad ja sisukamad kui eales varem. Meid ühendab liikmelisus Euroopa Liidus ja NATOs, kus jagame sarnaseid seisukohti ja töötame ühise eesmärgi nimel. Täna pole vahet, kas vaadata Euroopale Läänemere või Doonau kallastelt, sest meid ümbritseb ühine kodu, mis rajaneb rahu aatel. Euroopasse on saabunud aeg, kus ühistest väärtusest on saanud kindel ja vankumatu alus, millele toetub nii Euroopa Liidu sisemine toimimine kui ka rahvusvaheline tegevus.

Eestil ja Rumeenial on meeles ja südames Euroopa Liidu idapartnerite toetamine. Seda nii poliitilisel tasandil kui ka mitmete praktiliste tegevuste kaudu, sealhulgas erinevate koolitusprogrammide näol, nüüdsest ka Eesti idapartnerluse koolituskeskuse võimalused. Oleme vahetanud kogemusi Eesti-Vene ja Rumeenia-Moldova piirialade koostööst ja edendame Euroopa Liidu regionaalset koostööd, vastavalt Läänemere ja Doonau strateegia võtmes. Ka vaated Euroopa Liidu sisemistele arengutele, olgu see liidu tuleviku, laienemiskursi jätkumise või energiapoliitika vallas, on mõlemal poolel sarnased. Eesti toetab Rumeenia püüdlusi liituda Schengeni ruumiga ning ma loodan, et juba õige pea saavad Rumeenia kodanikud täielikult nautida isikute vaba liikumist Euroopas. Teame oma kogemustest kui oluline see on.

Oleme koostööd kinnitanud ka viimase aasta jooksul hoogustunud kahepoolsetel poliitilistel ja Euroopa Liidu-alastel konsultatsioonidel. Mullu avas Eesti esmakordselt oma aukonsulaadi Rumeenias Bukarestis, käimas on teise aukonsulaadi asutamise ettevalmistused. Siinsamas Kadriorus esines hiljuti Rumeenia tuntud jazzpianist Lucian Ban ja linastus Catalin Mitulescu südamlik film "Kuidas ma maailmalõppu tähistasin." (Cum me-am petrecut sfarsitul lumii). Aegamööda tihenevate eestlaste ja rumeenlaste vaheliste kontaktide suurepäraseks näiteks on ka Teeme ära! koristustalgute initsiatiivi eksport Eestist Rumeeniasse. Kuid kasutamata koostöövõimalusi on veel palju, olgu see e-riigi ülesehitamise, reformikogemuse edasiandmise või majandussuhete edendamise alal.

Eestit ja Rumeeniat seob ka kaitsealane koostöö – nii Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis kui ka kahepoolselt. Eesti on tänulik Rumeenia panuse eest Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvamise missiooni ning Balti Kaitsekolledži töösse ja me ootame ka Rumeenia liitumist Tallinnas paikneva NATO küberkaitse kompetentsikeskusega.

NATOs täidame mõlemad oma liitlaskohustust Afganistanis, kus nii Eesti kui Rumeenia on tegevad lõunapoolsetes provintsides, panustades sellega nii sealse kui globaalse julgeoleku tagamisse. Oleme mõlemad kogenud, et see töö kätkeb endas kõrgeid riske ja suuri ohvreid, kuid olen veendunud, et panustades Afganistani vabadusele kindlustame ühtlasi vabadust omaenda kodus.

Austatud president Bǎsescu, daamid ja härrad,

Mingem hetkeks ajas veel kord 90 aastat tagasi. 1. märtsil 1921 saatis välisminister Ants Piip Rumeenia valitsusele Eesti Vabariigi esimese ametliku teate – tänuavalduse iseseisvuse tunnustamise eest, avaldades lootust, et „see ajalooline sündmus soodustab väga meie kahe riigi sõprussuhete loomist ja arendamist.“ Täna saame täie kindlusega öelda, et nii ongi läinud ja ma usun, et järgnevate aastakümnete koostöö saab täitma paljusid seniseid lünki ja looma pinda uuteks avastusteks.

Mu daamid ja härrad! Lubage mul soovida Rumeeniale ja kogu Rumeenia rahvale edu ja õnne! Palun tõsta klaasid teie terviseks, president Băsescu ja proua Maria Băsescu, Rumeenia õitsenguks!