-
Reset
+
19.12.2009
Armsad Kristjan Jalakase lähedased ja sõbrad.
Lugupeetavad kaitseväelased.
Täna leiname ja mälestame noorelt murtud elu, Eesti vaprat sõdurit Kristjan Jalakast ning meie kaastunne kuulub tema perele, sõpradele ja relvavendadele.
Meil pole põhjust varjata või häbeneda oma nõutust ja valu, mis tabab meid iga kord, kui sõjaväljalt saabub kurb sõnum. Ning jälle langetame pea pooleli jäänud elu ja unistusteks jäänudki unistuste ees.
Ent sama tugev kui Eesti valu on sellistel päevadel ka Eesti uhkusetunne oma sõdurite vapruse ees.
Alles sel kevadel käis Kristjan Jalakas oma kodukoolis ja rääkis lõpuklasside õpilastele ajateenistusest kaitseväes. Keegi ei tohiks ajateenistusest kõrvale hiilida, rõhutas ta. Ja jutustas siis oma otsusest valida elukutselise sõjaväelase tee. Kristjan Jalakas ütles, et läheb välismissioonile ning kui üks õpetaja soovitas tal veel hoolega järele mõelda, vastas sõdur, et ta on juba mõelnud.
Usun, et keegi Afganistanis võitlevatest sõduritest ei ole teinud oma valikut kergekäeliselt. Vastupidi, see on iga kaitseväelase läbimõeldud ja vabatahtlik otsus. Teenida oma riiki kõige ohtlikumas kohas.
Ka ühendab sõdurite kõiki selliseid otsuseid teadmine, et kui Eesti aitab meie liitlasi, siis aitavad meie liitlased Eestit. Kui siin seda vaja peaks olema. Just Eesti eest langes ka nooremseersant Kristjan Jalakas, kellele eile kõlas Tallinna lennuväljal öörahu trompetisignaal last post, viimane valvepost.
Mullu 24. veebruaril mängis Kristjan Jalakas veel oma kooli lõpuklassis Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva lavastuses Vabadussõja sõdurit. Tema rollis olid ka sellised sõnad:
“Unistasime vabadusest, sest ihkasime väljendada oma mõtteid, oma tundeid.
/---/
Kas mul oli hirm? Jaa, mul oli hirm, kuid veelgi suurem hirm oli kaotada lootus.
Lootus saada vabaks.”
Sõja ees tulebki hirmu tunda. Ka sõduril. Kuid õigel sõduril – ja Kristjan Jalakas oli õige sõdur – on hirmust kõrgemal kohusetunne oma missiooni, oma kaaslaste ja oma riigi teenimise ees. Selles kõiges leidub idealismi, mida seal peabki olema, sest muidu ei suudaks me maailma paremaks muuta. Aga Eesti sõdurid Afganistanis võitlevad ka maailma paremaks, turvalisemaks ja rahulikumaks muutmise nimel.
Meie kaitseväelased on Lõuna-Afganistani kõige rahutumas ja vägivaldsemas kohas, Helmandi provintsis. Nad on eelpost vastase territooriumil, kuhu me loodame peagi liitlasvägede juurdetulemist. Siis peaks sealne olukord paremaks muutuma. Seni tuleb meie sõduritel vastu pidada.
Tänasel kurval päeval oleme mõtetes ja sõnades toeks ka kõigile Eesti kaitseväelastele, kes teenivad oma riiki tuhandete kilomeetrite kaugusel. ESTCOY-9 sõdurid – hoidke kokku, kaitske üksteise seljatagust, olge kaalutletud ja terava meelega. Te võitlete õige asja eest.
Ma pöördun viimast korda nooremseersant Kristjan Jalakase poole. Te olite Eesti riigi vapper sõdur. Ma tänan Teid Teie teenistuse eest. Langetan pea.
