- Reset + PDFPrindi

President Toomas Hendrik Ilves riigiõhtusöögil Helsingis 13.05.2014

13.05.2014

Austatud Soome Vabariigi president Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio.
Rakkaat ystävät Sauli ja Jenni.


Kui siia hoonesse – Maapäeva majja – tulime, siis tegime vähemalt mõttelise kummarduse Soome ärkamisaja suurkujule Johan Vilhelm Snellmanile, kelle Helsingi suurpommitamisest täksitud kuju seisab üle tänava. Snellman, nagu ka Eesti ärkamisaegsed tegelased, pidasid oluliseks rahvuskeele ja -kultuuri eest seismist, milles nad nägid oma rahva püsimajäämise eeldust.

Oma keelele ja kultuurile eluõiguse ja kestmise tagamine oli sellal Soome, nagu ka Eesti, tärkava rahvusliku julgeoleku esimene küsimus. Mis on selleks täna?

Minu presidendi-aja esimesel riigivisiidil seitse aastat tagasi küsisin Helsingi Ülikooli aulaloengus: "Mida on õppida jalge alla tallatud või painutatud neutraalsusest?" Ning ütlesin, et Eesti vastus on liitlaste otsimine ja ühine panustamine ühise julgeoleku loomisse.

Eesti ja Soome on kindlad partnerid ja tugevad liitlased turvalise Läänemere piirkonna kujundamisel. Meid ühendab Estlink ja peagi Balticconnector, mis suurendavad mõlema maa energiajulgeolekut. Loodan, et tulevikus saame avada ka kiirraudtee Rail Baltic, mille mõtteline alguspunkt on ju Soomes. Meie kaitsekoostöö on igapäevane. Ma ei eksi, kui ütlen, et see järjest tiheneb.

Euroopa on taas rahutu. Soome lahe kaldalt vaid pooleteise lennutunni kaugusel Ukrainasse on meie ühise naaberriigi tegevus lammutanud Euroopa senise julgeolekuarhitektuuri. Ajaloost ju teame, kuidas eksivad need, kes kutsuvad leppima kokku kurjusega, lootes, et see peatab edasise vägivalla. Siin on meil teiega ühiseid kogemusi. Täna, 13. mail on see päev, kui Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissariks saanud Vjatšeslav Molotov tegi 1939. aastal Eestile, Lätile ja Soomele ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise paktid. Sellest on 75 aastat. Järgnesid juba Molotov-Ribbentropi pakt, ultimaatumid, Talvesõda, Balti riikide inkorporeerimine, Teine maailmasõda.

Tagantjärele arvame teadvat, et neid kiirenevaid pöördeid saanuks peatada, kuid Euroopa suured valisid järeleandmised ja kokkulepluse agressoritega. Ma loodan väga, et enam me sellist viga ei tee.

Sõbrad,

Eesti ja Soome läheduse tähendusrikkust kinnitab ka tänane päev. Floora ehk Lillede päeval 1848, seega 166 aastat tagasi, esitati siit põhjasuunas umbes kolme kilomeetri kaugusel Kumtähti väljal esimest korda avalikult Fredrik Paciuse viisi. Nüüd tunneme seda nimede all "Maamme" ja "Vårt land" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ehk Soome ja Eesti hümnide, aga ka meie kolmanda hõimurahva, liivlaste hümni "Min izāmō, min sindimō" viisina.

Eesti ja Soome on ühe silla kaks otsa, meil on ühised lätted, oleme ühe puu harud. Meil on ühine Euroopa ja juba paar aastat ka ühine raha. Eesti-Soome silla alussambad on kindlalt ankurdatud.

See, et Soome on jätkuvalt Eesti tähtsaim majanduspartner, on meid ühendava silla tugevuse üks näitaja. Nagu seegi teadmine, et Eestis on praegu üle 4000 soomlase ettevõtte ja Soomes ligi tuhat eestlaste ettevõtet. Paneme siia kõrvale Eesti turvalise andmevahetuskihi X-tee kavandatava kasutuselevõtu Soomes või Euroopa Liidu Läänemere strateegia, mille autorite seas on nii praegune Eesti president kui ka Soome väliskaubandus- ja Euroopa asjade minister.

Eesti ja Soome on ikka olnud nagu kaks paatkonda teineteist toetavaid teekaaslasi, kes samu meremärke järgivad. Nii olen ma alati Soomele tänulik abi eest meie Vabadussõjas. Nagu olen ma uhke nende 60 eestlase üle, kes läksid Eesti toonaste võimude kiuste Talvesõtta ja nende ligi 3500 vabatahtliku eesti mehe üle, kes kuulusid Jätkusõja ajal Soome sõjaväkke.

Meie lähedus on meie inimestevahelises läbikäimises. Mul on heameel näha siin doktor Kirsi Korpit, Helsingi Ülikooli haigla kardioloogi ja Soome kiiruisutamise rahvuskoondise arsti, kes õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ning osales aktiivselt akadeemilises elus. Seal me kohtusime ja oleme sõbrad tänini. Meie ja Soome akadeemiliste organisatsioonide sõprus on pea sama vana kui kahe iseseisva riigi suhted ning elanud üle ka sõja ja okupatsiooniaastad, olles nii ilus näide kahe maa sügavast sõprusest.

Soome riigipea vend Kari Niinistö oli külalisprofessoriks ja haridusuuringute keskuse juhiks Tartu Ülikoolis.

Minu vanaonu Hans Rebane, kes 83 aastat tagasi asus Eesti saadikuks Helsingisse, korraldas siin esimese Eesti saatkonnamaja ehitamise ja sellel hoonel Kaivopuistos lehvib praegugi väärikalt Eesti lipp.

Minu enda kantseleis on Soomes õppinud kolleege, ja siingi saalis on lugematult inimesi, kes on oma panuse andnud mõlema riigi elu edendamiseks.

Eestis elab praegu 9000 soomlast ja Soomes üle 60 000 eestlase. Nagu Soome teab omastki kogemusest, on niisuguse liikumise põhjused sageli pragmaatilist laadi. Samas näitab seegi kahe naabermaa emotsionaalset lähedust.

Head sõbrad,

Riigivisiidi ühe kingitusena tõin Helsingisse Eesti omanäoliselt jõulise kunstniku Kaljo Põllu teose "Taevalinnud" sarjast "Taevas ja maa". Põhjuseks pole mitte ainuüksi kunstniku põhjamaiselt karge ja kirglik meel. Sellel pildil on otsekui meie – Eesti ja Soome, eestlaste ja soomlaste – ühine lend.

Hõimurahvaste ja lähedaste naabritena lendame me ühes suunas. Mõnikord on Soome eespool, siis rebib end jälle Eesti ette. Ent meie suund, meie siht on üks – oma keelte ja kultuuride, oma iseseisvate riikide ja oma Läänemere hoidmisel.

Elaköön Suomi! Eläköön presidentti!

Tõstan klaasi meie sõpruse terviseks, Soome Vabariigi ning soomlaste auks ja eduks!