-
Reset
+
President Ilves: Euroopa Liit peab taastama sisemise solidaarsuse ja võrdse kohtlemise
24.10.2011
Taani töövisiidile saabunud president Toomas Hendrik Ilves kinnitas, et tänane otsetoetuste süsteem Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas ei ole kestlik ja moonutab ühenduse sisest konkurentsi, sest otsetoetuste tasemed erinevad liikmesriikide vahel kuni kuus korda.
“See on kaugel solidaarsusest ja võrdsest kohtlemisest, millele Euroopa Liit peaks sisemiselt toetuma, aga ühises põllumajanduspoliitikas on need põhimõtted hüljatud,” kritiseeris Eesti riigipea.
“Euroopa Komisjoni praegune ettepanek otsetoetuste erinevuste vähendamiseks on liiga tagasihoidlik, Eestit see ei rahulda,” ütles president Ilves, kes kohtus Kopenhaagenis Taani peaministri Helle Thorning-Schmidt’iga ja Põhjamaade Nõukogu peasekretäri Halldór Àsgrimsson’iga. “Seda enam, et Eesti osaleb praegu meist jõukamate riikide toetamises, kuigi needsamad riigid saavad Euroopa Liidus suuremaid põllumajandustoetusi kui meie.”
President Ilvese sõnul pole majandus- ja finantsprobleemid enam vaid euroala mõnede maade raskused, vaid puudutavad maailma laiemalt ning vastus saab olla vaid kõiki riike hõlmav vastutustundlikkus, reeglite täitmine ning elamine ainult ja ainult oma võimaluste piires.
Eesti riigipea ja Taani valitsusjuht tõdesid, et praegune olukord on Euroopa Liidu kõigi 27 liikmesmaa mure, sest igaüks neist peab hoolitsema sihikindlalt kriisi leviku vältimise ning majanduskasvu saavutamise nimel.
“Nüüd ei ole aeg süüdistamiseks, vabanduste või õigustuste otsimiseks, nüüd on enese kokkuvõtmise ja ühiselt, üksmeeles tegutsemise aeg,” rõhutas president Ilves.
Euroopa Liidu finantsraamistikust rääkides pidas Eesti riigipea oluliseks piiriüleste taristuprojektide koordineeritud ehitamist ja nende toetamist ühenduse eelarvest, tuues näiteks põhja-lõuna suunalise raudtee Rail Baltic, mis ühendab läbi Balti riikide Soome ja Poola.
“Tegemist on projektiga, mis laiemalt haakub nii Euroopa Liidu Läänemere strateegia kui ka Põhja-Balti koostööga,” ütles president Ilves. “Läänemere strateegia puhul on ju Eestile oluline just Euroopa Liidu ühtse siseturu loomine ja nii kogu ühenduse kui ka piirkondliku konkurentsivõime tuntav kasvatamine.”
Eesti riigipea tänas Taanit senise toetuse eest NATO õhuturbe missioonile Balti riikides.
“Ent see õhuturbeoperatsioon, hea näide nn “nutikast kaitsest”, peab leidma pikaajalise lahendi, mis ulatub ka kaugemale 2018. aastast,” rõhutas president Ilves. “On kogu alliansi huvides, et NATO on liikmesmaades nähtav ja usutav, et NATO on valmis kaitsma end kõikjal oma territooriumil. Eesti soovib, et vajalik lahendus sõnastataks NATO tippkohtumisel Chicagos, järgmise aasta maikuus.”
Eesti riigipea ja Taani valitusjuht kõnelesid küberkaitsest ja küberjulgeolekust, millega toimetulemiseks on vaja nii iga riigi sisemine pühendumine kui ka tihe rahvusvaheline koostöö liitlaste vahel, samuti NATO ja Euroopa Liidu asjatundlik suhtlemine.
President Ilves kutsus Taanit ühinema Tallinnas tegutseva NATO küberkaitsekeskusega, mis on küberjulgeoleku laialdase koostöö üks paremaid näiteid.
Samal teemal rääkis eesti riigipea Taani julgeoleku- ja luureteenistuse PET korraldatud rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil, luues silla 2007. aastal Eestit tabanud küberrünnakute ja ulatusliku küberjulgeoleku vahele.
“Ka primitiivne rünnak suudab kesise ettevalmistatuse puhul piisavalt probleeme tekitada, rääkimata tänastest ründevõimalustest, mis küberruumis eksisteerivad. Usutav küberkaitse eeldab koostööd ja kinnistunud mõttemallide muutmist,” rõhutas president Ilves.
President Ilves kohtus Kopenhaagenis ka Taani endise kauaaegse välisministri Uffe Ellemann-Jensen’iga.
Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229
