-
Reset
+
President Ilves kohtumisel hõimurahvaste esindajatega: kultuuriline mitmekesisus muudab iga riigi tugevamaks ja suuremaks
13.10.2011
“Meie väikeste kultuuride olemus peab jõudma neist endist sootuks kaugemale, siis maailm mõistab meid ja seisab vajadusel meie eest. See pole vaid vanade traditsioonide hoidmine, aga nende ettevaatlik ja ettevaatav kaasajastamine, et tegu poleks ainult etnograafidele huvipakkuva tardunud kultuuriga, vaid kõlaks võimsamalt ja laiemalt vastu 21. sajandi maailmas,” ütles president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel Eestis toimuvate hõimupäevade osalistega.
Riigipea meenutas positiivse näitena saamide kultuuri arengu ja eneseteadvuse kasvu viimastel aastakümnetel Põhjamaades, kus oma saami päritolu ja keele üle tuntakse uhkust ning sellel kõigel on ka ühiskondade ja riikide tugi.
Kohtumisel räägiti hõimurahvaste kultuurioludest – omakeelsest kirjandusest, haridusest, omakultuuri hoidmisest ja edendamisest, aga samuti keskkonna probleemidest näiteks vadjalastel seoses Ust-Luga sadama ehitamisega.
“Siin on vajalik iga riigi vastutustundlikkus väikeste rahvaste, nende kultuuri ja omapära ees, mida eriti vajame tänapäeva tehnoloogilises maailmas, kus väikeseid ei panda sageli tähele,” ütles president Ilves. “See on viga, kuna kultuuriline mitmekesisus muudab iga riigi tugevamaks ja suuremaks ning selle vastandiks on hingeliselt katkine, nii sisse- kui ka väljaspoole üleolev ühiskond.”
Kohtumisel Kadriorus osalesid hõimupäevade korraldajad Viia-Kadi Raudalainen ja Jaak Prozes Fenno-Ugria Asutusest, saami muusik Piera Jovanna Somby Norrast, vadja noored Ekaterina Kuznetsova, Ekaterina Nikolajeva ja Aleksander Sokolov Peterburis tegutsevast ansamblist Maaväči (eesti keeles “Maavägi”) ning komi rahvakultuurihoidjad Mihhail Burdin ja Tatjana Kostareva, komi noorte eestvedaja Olga Averina ja komi kirjanik Anželika Elfimova.
Alates 1928. aastast peetavad hõimupäevad on kujunenud olulisemaks üritusesarjaks soome-ugri rahvaste tutvustamisel ja nende omavaheliste sidemete tugevdamisel. 1931. aastal Helsingis toimunud IV Soome-Ugri Kultuurikongressi otsusel peetakse hõimupäevi Eestis, Soomes ja Ungaris iga aasta oktoobris. Viimastel aastatel on sel ajal soome-ugri teemalisi üritusi korraldatud ka Venemaal. Riigikogu võttis eelmisel aastal vastu otsuse, mille kohaselt on hõimupäev riiklik tähtpäev ja Eestis heisatakse lipud.
Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229
